Erinevus lehekülje "Eestimaa kubermanguvalitsus" redaktsioonide vahel

P
kordineerima > koordineerima
P (kordineerima > koordineerima)
{{keeletoimeta}}
'''Eestimaa kubermanguvalitsus''' oli aastail [[1722]] kuni [[1917]] Põhja-Eestis [[Eestimaa kubermang]]us tegutsenud [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] haldusasutus, mille juht oli kuberner.
[[File:Toompea lossi esine park., AM 8680-8 F 10584.jpg|pisi|Toompea loss. Ca 1880–1890, enne [[Aleksander Nevski katedraal]]i ehitamist]]
Pärast 1773. aastat asus Eestimaa kubermanguvalitsus aastatel [[1767]]–[[1773]] ümberehitatudümber ehitatud [[Toompea loss]]is.
 
[[Eestimaa kuberner]]i ametikoht loodi [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Senatsenat]]i [[3. juuli]] 1783. aasta [[ukaas]]iga, seoses 7. novembri [[1775. aasta kubermanguseadus]]e laiendamisega Eestimaa kubermangule.
 
Senati 3. detsembri 1783 ukaasiga asutati [[Tallinna asehalduskond]], mille kõrgemaks administratiivasutuseks sai Tallinna Asehalduskonna Valitsus eesotsas kuberneriga. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei.
 
[[1796]]. aasta ukaasiga likvideeriti [[Tallinna asehalduskond]], kuid säilis kubermanguvalitsus eesotsas [[Eestimaa tsiviilkuberner]]iga. Kuni [[1802]]. aastani allus kuberner [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Venemaa Keisririigi Senat]]ile ja alates 1802. aastast [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]ile. SamastSamal ajastajal loodi kuberneri juurde asjaajamise kordineerimisekskoordineerimiseks [[Eestimaa kuberneri kantselei|kuberneri kantselei]]. Kuberneri võim laienes kõigile kohalikele asutustele.
 
Kubermanguvalitsuse juht oli kuberner, kuberner oli ka enamusejärgmiste kubermangu komiteede ja komisjonide esimeheksesimees:
* [[Eestimaa kubermangu talurahvaasjade komisjon|talurahvaasjade komisjon]] (aastail 1893–1917) (''по делам крестьянского управления'');
** komissar [[Erast Hiatsintov]] (−1905)
** komissar [[Karl von Brevern]] (1905–1906)
 
== Juhid ja organisatsioon ==
* [[Eestimaa kuberneride loend|kubernerKuberner]]
** 2 nõunikku kubermanguvalitsuses;
* {{kas|Kohtupalat}}
** asekuberner (''вице-губернатор''), 3 nõunikku, kubermangu kassapidaja (''губернский казначей'') ja 2 assessorit;
* kubermangu prokurör
* Heakorra prikaasheakorraprikaas (''приказ общественного призрения, Благочиния Управа'') oli aastast [[1782]] kubermangulinnades asunud ningja mõningasimõningaid haldus- ja kohtuvõimu otsuseid elluviinudellu viinud korrakaitseüksus. KorraldasSee korraldas linnas heakorra ningja kaubandusegekaubandusega seonduvaidseotud küsimusi.
* kubermangu maamõõtja ja [[arhitekt]].
** [[Salomon Severin Dobermann]] ([[19. veebruar]] [[1744]] [[Hamburg]]-[[23. märts]] [[1815]] [[Tallinn]]), õppis [[Jena Ülikool]]is [[1763]]–[[1766]]. a.), tuli Eestisse peale Jena Ülikooli lõpetamist 1766. a.aastal metsaülemaks. 6. 03.märtsil 1768. a. määrati ta keisri ukaasiga Eestimaa Ülemmaakohtu maamõõtjaks. 1. 04.märtsil 1774. a. määrati ta Senatisenati ukaasiga esimeseks riigi maamõõtjaks [[Eestimaa kubermang]]u esimeseks riigi maamõõtjaks;<ref>[http://baer.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=244223/16Oja.pdf Eestimaa kubermangu ja maakondade piiride mõõdistamine ning kubermangu-, maakondade-, linnade- ja piirikaartide koostamine 18. sajandi lõpul Tiiu Oja]</ref>.
** [[Georg Gustav Stroch]],
* linnades oli ette nähtud komandandi ametikoht, komandandi puudumisel täitis neid ülesandeid (''городничий.).''
 
Algselt polnud kuberneri kantseleil iseseivaidoma koosseiseisikkoosseisu ja struktuurseidega alajaotusistruktuuriüksusi, välja arvatud kuberneri juures olev eriline sekretär ja paar kantseleiametnikku, kelle ülesandeks oli salajase kirjavahetuse pidamine. [[1794]]. aaastal moodustati viimastest iseseisev „salajane osa”.
 
[[1852]]. aaasta ukaasiga kinnistatikinnitati kuberneri kantselei koosseisudkoosseis kaks lauaülemat kahe abilisega, neli kirjutajat ja kaks ametnikku erilisteks vajadusteks.
 
[[1865]]. aaastal kuberneri kantselei koosseisudkoosseisu muutusidmuudeti. StruktuurseteLoodi osadenajärgmised tekkisidstruktuuriüksused:
* aruande- ja (1852–1917) ja palvekirjade lauad (1868–1885), mis [[1886]]. aaastal nimetati ümber korraldavaks;
* salajane (1868–1915),
* linnade (1877–1917) ja
* toiduainelauad (1846–1869);
* passi ekspeditsioonpassiekspeditsioon moodustati 1863. aaastal ja muudeti 1873. aaastal lauaks.
Peale laudade tegutsesidolid kantselei juures järgmised ajutised ja alalised komisjonid ningja komiteed:
* Eestimaa Kubermangu Rõugepanemise Komitee (1852–1883);
* Kubermangu Rahvatervise komitee (1865–1871);
* maakonna maamõõtja
* maakonnaarst
* maakonnaapteeker (abiarst)<ref>[http://constitution.garant.ru/DOC_3888988.htm О государственном устройстве России] </ref>.
 
[[Venemaa Ajutine Valitsus]] võttis [[4. märts]]il [[1917]] vastu otsuse tagandada ametist kubernerid ja panna ametisse [[Eestimaa kubermangukomissar]]i. [[5. märts]]il 1917 nimetati Eestimaa kubermangukomissariks [[Tallinna linnapea]] [[Jaan Poska]].
123 375

muudatust