Kvantbitt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
P kordinaadid > koordinaadid |
||
2. rida:
Erinevalt ühest bitist, mis rangelt esindab korraga ainult ühte väärtust kahest võimalikust väärtusest (0 või 1), on kvantbiti võimalikeks väärtusteks 0, 1 või [[superpositsiooniprintsiip|superpositsioon]] neist mõlemast.
==Teoreetiline tähendus==
Kvantbitile omistatud [[kvantfüüsika]]liste omaduste tõttu
==Kujutus==
[[Image:Bloch sphere.svg|thumb|
'''Lineaaralgebras''' visualiseeritakse kvantbitti kui ühikvektorit tasandil, kus superpositsioonid on võrdsed lineaarsete kombinatsioonidega. Baasvektorid, mille lineaarsetest kombinatsioonidest superpositsioon moodustub, on <math>| 0 \rangle </math> ja <math>| 1 \rangle </math>, kasutades bra-ket tähistust. Mõlemad baasvektorid sümboliseerivad kvantbiti kahte mõõdetavat seisundit.
12. rida:
''Superpositsioon kujutatud lineaarse kombinatsioonina, kus <var>α</var> ja <var>β</var> on tõenäosusamplituudid
'''
32. rida:
==Füüsiline kujutus==
Kvantbitti saab kujutada ükskõik missuguse kvantosakesena, olgu selleks kas [[elektron]], [[footon]] või midagi muud sarnast
Järgnev on poolik nimekiri füüsiliste kvantbittide teostamise võimalustest.
50. rida:
|-
| Footonite arv
|
| Vaakum
| Ühe footoni seisund
88. rida:
| Alla
|-
| rowspan=3|[[Josephson'i ristmik|Josephsoni ristmik]]
| Ülijuhtivad laetud kvantbitid
| Laeng
| Laenguta ülijuhtiv saareke (''Q''=0)
| Laenguga ülijuhtiv saareke (''Q''=2''e'',
|-
| Ülijuhtivad vooluga kvantbitid
117. rida:
|}
==Mõõtmine==
Kvantfüüsika iseärasuste tõttu, kus igasugune interaktsioon vaatlusobjektiga mõjutab tema käitumist, muutub kvantbiti väärtus tema mõõtmisel. Võttes tulemuse <math>|0 \rangle </math>
125. rida:
''Niimoodi on tagatud, et kindlalt mõõdetud saab üks kvantseisunditest.''
Seega kohe pärast reaalset mõõtmisprotsessi, läheb kvantbitt baaskvantseisundisse vastavalt mõõdetud tõenäosusele ning
'''Kahest kvantbitist''' koosneva kvantsüsteemi puhul on süsteemil võimalikke baaskvantseisundeid
145. rida:
==Teoreetiline kasutus ja probleemid==
Kuna töötlemata informatsioonihulka kuhjub iga päevaga üha enam juurde igas valdkonnas, on tekkinud tugev vajadus intelligentsemate töötlusvahendite järele. Kvantfüüsikaliste omaduste rakendamisega, oleks teoreetiliselt võimalik luua suures mahus paralleelselt informatsiooni töötlevaid kvantbitipõhiseid [[kvantarvuti|kvantarvuteid]], mis oleksid väga efektiivsed omapoolt üldistatud informatsiooni võrdlusel ja mustrite märkamisel, sarnanedes üha rohkem [[tehisintellekt]]i ideega.
Tänapäevaste arvutitega pole ka võimalik adekvaatselt jäljendada kvantfüüsika süsteeme, mis aitaks mõista seal toimuvat paremini.
155. rida:
Kvantbitid ja kvantarvutid ei ole enam ainult puhas teooria.
Üks tähelepanuväärseimaid saavutusi hiljuti oli '''D-Wave One'i''', nii nimetatud 'maailma esimese kommertslikult saadaoleva' kvantarvuti väljaarendamine firma D-Wave
D-Wave One'i
D-Wave'i kvantbitid on moodustatud ülijuhtivatest integraallülitustest, mis omavahel paaris olles seonduvad ülijuhtivateks vool-kvantbittideks.
NIST
==Vaata ka==
177. rida:
{{Reflist}}
==Välislingid==
* [http://www.sciam.com/article.cfm?chanID=sa006&colID=5&articleID=000D4372-A8A9-1330-A54583414B7F0000 An update on qubits in the Oct 2005] issue of [[Scientific American]]
* [http://www.qubit.org/ Qubit.org] cofounded by one of the pioneers in quantum computation, [[David Deutsch]]
|