Pikk tänav: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
107. rida:
Pikk 20 hoonet on esmakordselt mainitud [[1326]]. aastal, mil kinnistu hõlmas kolmandiku praegusest maaalast. Hoone oli põhiliselt [[sakslased|saksa rahvusest]] meistreid ühendava Püha [[Kanuti gild]]i hooneks.
 
Kanuti gild omandas Pikal tänaval esimese majale lisaks [[1406]]. aastal ka naabermaja, mille kohale ehitati [[1470]]. aastatel gildisaal, mis jäi praeguse Pikk 20 asuva hoone keskosa kohale. [[1800]]. aastal osteti maja naabruses kolmas maja ja 1802. tekkis Pikale tänavale kolme viiluga gildihoone[[gild]]ihoone, mis aastatel [[1863]]–[[1864]] ümber ehitati, mille käigus ühise fassaadiga hõlmati kõik hooned, arhitektid N. P. Jegorjev, [[Ferdinand Kordes]]. Hoone butafoorsele fassaadile paigutati [[Martin Luther]]i ja [[Püha Kanut]]i ([[Knut Lavard]] 1090–1131) figuurid.
 
Aastatel 1919–1932 kasutas hoonet [[Tallinna Tehnikum]].
114. rida:
Üleandmisel koostatud akt konstateeris, et hoone oli nii seesmiselt kui ka väliselt täiesti tarvitamiskõlbmatu. Parima lahenduse pakkunud arhitekt Edgar Kuusiku kava järgi teostatud ümberehitus jättis vanast hoonest alles ainult välimised ja suure saali seinad. Maja ümberehitamine läks tolleaegses vääringus maksma ümmarguselt 87.000 krooni.
 
1940. aastal võttis nõukogude võim muude koja varade hulgas üle ka maja Pikal tänaval.<ref>[http://www.koda.ee/kojast/koja-ajalugu/koja-maja-lood Eesti Kaubandus-Tööstuskoda]</ref>. Kultuurimälestis nr 8519<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8519 8519 Tallinna Kanuti gildi hoone, 1863. a.], [[Kultuurimälestiste riiklik register]]</ref>.
 
==Pikk 21==