Logistika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P prantsuse keelne > prantsuskeelne
1. rida:
[[Pilt:Automatisches_Kleinteilelager.jpg|pisi|]]
'''Logistika''' (inglise keeles ''logistics'') on [[ressurss]]ide ajaline positsioonimine või kogu [[tarneahel]]a strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on [[klient|kliendi]] rahuldamine. See võib hõlmata [[hange|hankeid]], [[tootmine|tootmist]], [[jaotus]]t ja [[jäätmekäitlus]]t koos nendega kaasneva [[transport|transpordi]], [[ladustamine|ladustamise]] ningja [[infotehnoloogia]]ga. See on üks paljudest [[definitsioon]]idest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused.<ref name="LA">Villemi, M. (2008), "Logistika alused", TTÜ kirjastus</ref>
 
Logistika mõiste juured ulatuvad kaugesse minevikku ning see on tekitanud vaidlusi sõna päritolu üle. [[Kreeka keel|Kreekakeel]]se sõna ''logistikos'' all mõtlesid vanad [[kreeklased]] hoopis mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. [[Rooma riik|Rooma riigis]] tähendas ''logistika'' aga toodete jaotust. Esimest korda on sõna logistika kui sõjateaduse mõistet kirjalikes allikates leitud 1138. aastal. Tänapäevase mõistena võeti sõna kasutusele 1760. aastal, kui tollasele [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kuningale [[Louis XIV]]-le tehti ettepanek luua [[sõjavägi|relvajõud]]ude juhtimise uus organisatsiooniline struktuur, et lahendada Prantsuse armee ümberkorraldamisega seotud haldusprobleeme. Loodi uus ametikoht, mis kandis nime ''maréchal général de logis''. Ametinimetus tulenes prantsuse keelsestprantsuskeelsest sõnast ''loger'', mis tähendab majutamist, laagrisse jäämist, paigutamist.<ref name="LA" /> <ref name="LTJ">Kiisler, A. (2011), "Logistika ja tarneahela juhtimine", TTÜ kirjastus</ref>
 
== Logistika areng ==
 
[[Pilt:Logistika evolutsioon.jpg |pisi|Logistika evolutsioon]]Kuni [[20. sajand]]ini saab rääkida logistikast kui ühest [[militaarne|militaar]] <nowiki/>valdkonnast. Peamiseks eesmärgiks oli vägede varustamine eluks, liikumiseks ja sõjategevuseks vajalikuga. 20. sajandi teisest poolest alates võib aga rääkida juba [[ärilogistikast]], mis tekkis [[militaarlogistika]] põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja [[teooria]]d muutunud, mida iseloomustab hästi kõrval olev joonis.<ref name="LTJ"/>
 
[[21. sajand]]iks on konkurentsi alusel ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma [[turupositsioon]]i, toota uusi tooteid ningja leida viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks. See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikusele olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas, äriliste eesmärkide ümberseadmise ja tervete [[süsteem]]ide ümberkorraldamise abil. Peamiseks selliseks abivahendiks ongi logistika, mida nähakse äritegevuse arengu peamiseks võimaldajaks ja [[katalüsaator]]iks. Seda iseloomustavad märksõnad: süsteemsus, väärtuse lisamine ningja kliendile suunatus.<ref name="LTJ"/>
 
== Logistika sõjaväes ==
[[Pilt:Chinookairlift.jpg|thumb|left|]]
[[Pilt:Gulf_War_C-5A_reserve_aircraft.jpg|thumb|[[Lockheed]] [[C-5A Galaxy]]<br>[[Auto]]de transport sõjaväes võib käia ka [[lennuk]]itega]]
Logistika pärineb oma olemuselt [[sõjavägi|sõjaväest]] ja seda on aja jooksul edasi arendatud ningja tsiviilotstarbeks kohendatud. Seetõttu on tsiviil- ja sõjaväelogistika vahel ka mõningad erinevused.
 
Sõjaväes kulub logistika alla ka ehitiste projekteerimine, ehitustegevus, kinnisvara haldamine, [[meditsiin]]iline ja tervisekaitsealane teenindamine. Samuti on sõjaväes logistika alal tegevaid inimesi palju rohkem – umbkaudu ühe eesliinil sõduri kohta on kolm inimest tagalateenistuses, kes tegelevad suuremal või vähemal määral logistikaalaste teenuste tagamisega eesliini sõduritele.
50. rida:
== Logistika Eestis ==
 
[[Eesti]] logistika arengu hüppeliseks alguseks võib pidada 19[[1990|90. aasta]]te lõppu, kus [[Vene rubla]] [[devalveerimine|devalveerimisest]] (rubla väärtus langes 4 korda) tingitult kadus Eesti ettevõtete jaoks suur [[Venemaa]] turg. Eesti majanduses tekkis seisaku periood. Paljud ettevõtted kaotasid oma Venemaa-äritegevusest loodetud [[tulu]]d ja nende [[maksevõime]] langes. Tagajärjeks oli nõudluse vähenemine enamikus Eesti majandusharudes. Sellest tulenes kasvutempo aeglustumine, kasumite vähenemine ningja [[Konkurents (majandus)|konkurents]]i suurenemine, mis sundis ettevõtteid kasutama kõiki võimalusi, et muuta oma tegevust tõhusamaks ja vähendada tegevuskulusid. Logistika põhimõtete rakendamine ettevõte juhtimises oli üheks võimaluseks.<ref name="LTJ" />
 
2007. aastal korraldatud uuringu järgi on Eesti logistika arengusuunad:<ref name="LTJ" />
62. rida:
#'''Aasia tarnijate kasvav osakaal sisseostutegevuses.'''
 
===Eesti logistikaturu tugevused ja nõrkused:===
 
'''Tugevused:'''<ref name="LTJ" />
*Oskused ja kogemused tegutseda piiratud ja tasakaalustamata logistiliste mahtude ning olematu mastaabiefekti (väike turg) tingimustes.
*Soodne geograafiline asend peamiste klientide ja tarnijate suhtes.
*Ajakohased logistilised lahendused (IKT, laod, terminalid jne). Logistika areng Eestsi suhteliselt hiljuti, puuduvad vananenud lahendused.
 
'''Nõrkused:'''<ref name="LTJ" />
*Venemaa kaubandus- ja transiidipotensiaali ei ole suudetud realiseerida keeruliste poliitiliste suhete tõttu.
*Mastaabisäästuefekti puudumine – väike turg, väikesed partnerid.
82. rida:
*[[Tallinna Tehnikakõrgkool]]is, kus käib diplomiõppe transpordi ja logistika erialal, mille lõpetajad asuvad tööle põhiliselt keskastmejuhtidena;
*[[Tallinna Tehnikaülikool]]is, kus antakse akadeemilist logistikaharidust alates [[2000]]. aastal;
*[[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväes]], mille logistikakeskuses töötab umbes 500 logistikut, kes on välja koolitatudõpetatud Kaitseväe poolt sõjaväe vajadustest lähtuvalt.
 
== Vaata ka ==