Erinevus lehekülje "Üldkeel" redaktsioonide vahel

Lisatud 577 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
Üldkeel on oskuskeele üks allikaid. [[Termin]]i moodustamisel kasutatakse sageli [[eksplitseerimine|eksplitseerimist]]: üldkeele sõnale antakse rangelt defineeritud, sageli ka kitsam tähendus. Termin võidakse moodustada ka [[uudissõna]]na, moodustades üldkeele sõnadest [[sõnamoodustus]]e abil või [[sõnaühend]]eid kasutades uusi sõnu samal moel, nagu moodustatakse uusi sõnu üldkeeles endas. Niiviisi moodustatud terminite tähendus on üldkeele valdajale enamasti aimamisi mõistetav.
 
Oskuskeel omakorda mõjutab üldkeelt, sest üldhariduses, ajakirjanduses ning teabe- ja aimekirjanduses kasutatakse palju oskuskeele elemente. Kokkupuude nähtustega, millest oskuskeeles räägitakse, viib oskuskeele sõnade ülevõtmisele üldkeelde. Seejuures muutub nende tähendus ebamäärasemaks ja nende kasutamisviis lahkneb kasutamisviisist oskuskeelest. Sageli oskuskeele sõnade kasutamist matkitakse, ilma et nende täpset tähendust teataks. Erialainimestel on mõnikord raske oskuskeelt üldkeelest eristada ning nad kasutavad ka väljaspool erialast suhtlust üldkeele sõnu erialases tähenduses, nõudes seda ka teistelt.
 
Avalikus suhtluses on tarvis rääkida ka teemadel, mille hea valdamine nõuab erialast ettevalmistust, ja neid teemasid arutatakse ka eraelus. Teiselt poolt, ka erialases suhtluses kasutatakse arusaadavuse huvides üldkeele elemente. Üldkeele ja oskuskeele vastastikuse mõju tõttu on nad suurelt osalt omavahel läbi põimunud. Siiski on oskuskeel mõnikord üldkeelest nii erinev, et oskuskeelne tekst on oskuskeele mittetundjale ja teise erialakeele valdajale mõistetamatu ka juhul, kui sisu mõistmine erialast ettevalmistust ei nõuaks. See puudutab eriti [[õiguskeel]]t, mille lähedust üldkeelele nõuab [[õigusselgus]]e põhimõte. Oskuskeele mõistetamatus on osalt tingitud ka hariduslikust lõhest.
 
==Kirjandus==