Erinevus lehekülje "Üldkeel" redaktsioonide vahel

Lisatud 92 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
'''Üldkeel''' on mingi [[kirjakeel]]e see osa, mille valdamiseks ei ole tarvis eriharidust ega ametialast ettevalmistust. Sellisena vastandatakse seda [[oskuskeel]]ele, mida kasutatakse ühese mõistetava tagamiseks teatud eriala või ametiala raames.
 
Üldkeelele on iseloomulik [[sõna]]de ja teiste [[lekseem]]ide [[tähendus]]e ebamäärasus ja muutlikkus ning mitmetähenduslikkus. Sageli selgub sõna konkreetne tähendus alles [[kontekst]]ist. [[Keelekorraldus]]es normeeritakse ja fikseeritakse nende tähendust küll mingil määral (muu hulgas kuulutatakse mõned tähendusnihked ebasoovitavateks), kuid nende tähendust ei piiritleta täpsemalt, kui see on vajalik nende kasutamiseks väljaspool erialast ja ametialast konteksti. Samuti on üldkeelele omane sünonüümide rohkus, mis võimaldab kasutada erinevaid [[stiil]]e ja edasi anda raskesti eksplitseeritavaidkirjeldatavaid tähendusvarjundeid. Võrreldes oskuskeelega on üldkeeles ka lausete moodustamine vabam. Üldkeele kasutamine võimaldab võrreldes oskuskeelega suuremat isikupära.
 
Üldkeel on oskuskeele üks allikaid. [[Termin]]i moodustamisel kasutatakse sageli [[eksplitseerimine|eksplitseerimist]]: üldkeele sõnale antakse rangelt defineeritud, sageli ka kitsam tähendus. Termin võidakse moodustada ka [[uudissõna]]na, moodustades üldkeele sõnadest [[sõnamoodustus]]e abil või [[sõnaühend]]eid kasutades uusi sõnu samal moel, nagu moodustatakse uusi sõnu üldkeeles endas. Niiviisi moodustatud terminite tähendus on üldkeele valdajale enamasti aimamisi mõistetav.
 
Avalikus suhtluses on tarvis rääkida ka teemadel, mille hea valdamine nõuab erialast ettevalmistust, ja neid teemasid arutatakse ka eraelus. Teiselt poolt, ka erialases suhtluses kasutatakse arusaadavuse huvides üldkeele elemente. Üldkeele ja oskuskeele vastastikuse mõju tõttu on nad suurelt osalt omavahel läbi põimunud.
 
==Kirjandus==
*[[Rein Kull]]. ''Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel'', Eesti Keele Sihtasutus 2000.