Redaktsioon: 29. detsember 2011, kell 21:10 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 351 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. aprill 2015, kell 02:20 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 351 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Üldkeel''' on mingi [[kirjakeel]]e see osa, mille valdamiseks ei ole tarvis eriharidust ega ametialast ettevalmistust. Sellisena vastandatakse seda [[oskuskeel]]ele, mida kasutatakse ühese mõistetava tagamiseks teatud eriala või ametiala raames. ~~{{vikinda}}~~ Üldkeele sõnad on vähem täpsed kui [[oskuskeel]]e sõnad, s.o [[oskussõna]]d ehk [[termin]]id. Ka on üldkeele sõnad sageli mitmetähenduslikumad. Üldkeeles võib sama sisu väljendada mitme erineva sõnaga, [[sünonüüm]]iga, millel võivad olla oma [[stiil]]i- ja muud varjundid. Samatähenduslike sõnade ehk sünonüümide tarvitamine on piiramata ja reguleerimata. Mõnes valdkonnas on üld- ja oskuskeele selge eristamine äärmiselt keeruline kui mitte võimatu. Keele [[diferentseerumine]] süveneb ning lõhe oskuskeele ja muu kirjakeele vahel muutub üha selgepiirilisemaks. Pidevalt muutuvas ja täiustuvas ühiskonnas tekib hulganisti uusi [[mõiste]]id, mis vajavad selget määratlemist ja vastavate oskuskeele terminitega tähistamist. Üldkeelele on iseloomulik [[sõna]]de ja teiste [[lekseem]]ide [[tähendus]]e ebamäärasus ja muutlikkus ning mitmetähenduslikkus. Sageli selgub sõna konkreetne tähendus alles [[kontekst]]ist. [[Keelekorraldus]]es normeeritakse ja fikseeritakse nende tähendust küll mingil määral (muu hulgas kuulutatakse mõned tähendusnihked ebasoovitavateks), kuid nende tähendust ei piiritleta täpsemalt, kui see on vajalik nende kasutamiseks väljaspool erialast ja ametialast konteksti. Samuti on üldkeelele omane sünonüümide rohkus, mis võimaldab kasutada erinevaid [[stiil]]e ja edasi anda raskesti eksplitseeritavaid tähendusvarjundeid. Võrreldes oskuskeelega on üldkeeles ka lausete moodustamine vabam. Üldkeele kasutamine võimaldab võrreldes oskuskeelega suuremat isikupära. Üldkeel on oskuskeele üks allikaid. [[Termin]]i moodustamisel kasutatakse sageli [[eksplitseerimine\|eksplitseerimist]]: üldkeele sõnale antakse rangelt defineeritud, sageli ka kitsam tähendus. Termin võidakse moodustada ka [[uudissõna]]na, moodustades üldkeele sõnadest [[sõnamoodustus]]e abil või [[sõnaühend]]eid kasutades uusi sõnu samal moel, nagu moodustatakse uusi sõnu üldkeeles endas. Niiviisi moodustatud terminite tähendus on üldkeele valdajale enamasti aimamisi mõistetav. Oskuskeel omakorda mõjutab üldkeelt, sest üldhariduses, ajakirjanduses ning teabe- ja aimekirjanduses kasutatakse palju oskuskeele elemente. Kokkupuude nähtustega, millest oskuskeeles räägitakse, viib oskuskeele sõnade ülevõtmisele üldkeelde. Seejuures muutub nende tähendus ebamäärasemaks ja nende kasutamisviis lahkneb kasutamisviisist oskuskeelest. Sageli oskuskeele sõnade kasutamist matkitakse, ilma et nende täpset tähendust teataks. Avalikus suhtluses on tarvis rääkida ka teemadel, mille hea valdamine nõuab erialast ettevalmistust, ja neid teemasid arutatakse ka eraelus. Teiselt poolt, ka erialases suhtluses kasutatakse arusaadavuse huvides üldkeele elemente. Üldkeele ja oskuskeele vastastikuse mõju tõttu on nad suurelt osalt omavahel läbi põimunud.

Üldkeel: erinevus redaktsioonide vahel