|
==Pikemalt==
Ei ole päris selge, millal Otto Hermanni nimi esmakordselt avalikkuse ette ilmus. Võib-olla "Ambla Atsi" sõnumis "Postimehes", kus teatatakse õde ja vend Agathe ning Otto Hermanni kontserdist [[Ambla kirik]]us 1. septembril [[1902]]. 12. novembril 1902 kirjutas aga "Sakala" kirikukontserdist Viljandis, kusjuures "hra Otto Hermanni ettekanne oli tõepoolest tore ja andis kunstniku osavust tubliste tunda; iseäranis vägevaste mõjusivad kuulajate pääle Wagneri "Rändajate koor" ja "Praeludium", mille kuulamisest himu otsa lõppeda ei tahtnud."
Sedalaadi teateid on saadetud veel muu hulgas Põltsamaalt, Harju-Jaanist ja Nissist.
Aastal 1904 tegutses Otto Hermann mitmel korral Rahvahariduse Seltsi ning "Kalevi" seltsi kontserdi- ja perekonnaõhtutelt keelpilliorkestri juhina, kusjuures ta ka omaenda mängutükke olla juhatanud, "mis kuulajatele meeldisivad".
19. augustil 1906 teatas aga "Postimees", et "Estonia" otsustas "ilma kulusid kartmata palgalise näiteseltskonnaga Eesti teatrit avada [...] Muusika juhatajaks kutsuti muusikakunstnik hra Otto Hermann."
Amet polnud kerge -– orkestrante oli vaid 16. Orkestri täiendamisele aitas kaasa tulekahju Saksa teatris. Sealsed tööta jäänud hea ettevamistuse saanud orkestrandid võttis Otto Hermann kahel käel vastu. Vaatamata kesistele ainelistele võimalustele suudeti lisajõudude abiga hooajal 1908/1909 tavapäraste [[operett]]ide kõrval välja tuua ka esimesed eestikeelsed [[ooper]]ietendused: [[Friedrich von Flotow]]i "Alessandro Stradella" ja [[Conradin Kreutzer]]i "Öömaja Granadas". Kõige kõrgema häälega meeslaulja oli [[Albin Strutzkin]], kõige heledama häälega naislaulja [[Mia Pumbo]]. Etenduste kvaliteedi kohta on [[Paul Pinna]] öelnud: "Tegid suu lahti ja põrutasid kuidas nokk oli kasvanud. Kes mõne noodisaba vahele jättis, sai Otto Hermanni käest pärast sõimata, nii et elu aja mäletas".
Pannud aluse "Estonia" muusikalavastustele, asutas Otto Hermann omal riisikol ka 45-liikmelise sümfooniaorkestri, millega esines "Estonias", Lutheri rahvamajas ja Kadrioru supelsalongis. Esitati peamiselt lihtsamaid palu nagu [[Johannes Brahms]]i Ungari tantsud ja [[Sibelius]]e "Kurb valss", kuid kavas olid ka Sibeliuse "Lemminkäise kojutulek" ja "Finlandia". [[Mihhail Glinka]], [[Pjotr Tšaikovski]] ja [[Edvard Grieg]]i sümfoonilise muusika kõrval võis tolle aja tallinlane Otto Hermanni orkestri ettekandes kuulda ka [[Mihkel Lüdig]]i süiti "Lembitu" ja kohaliku orkestrijuhi K. Strobeli loomingut. Kuigi saalid olid tavaliselt täis, olid kulud ometi nii suured, et sageli pidi dirigent nende katmiseks ka oma sissetulekud ohverdama.
Otto Hermanni arvukad sümfoonilised teosed on jäänud käsikirja ja tunnistatud ebaküpseiks. Kõlanud on need aga enamasti autori enda juhatusel "Estonia" kontserdisalis ja "Vanemuise" suvemuusikal.
Otto Hermanni elu oli traagiline. Võitlus hariduse jatkamise eest ja pingeline töö ebasoodsates oludes väsitasid seda muidu andekat ja ettevõtlikku muusikameest. Raske närvihaigus sundis teda üha enam sulguma üksindusse. Vaesuses ja unustatuna ta 55-aastaselt surigi. Tema ärasaatminegi oli kurb -– "Päevaleht" kirjutas: "Mees, kes kord esimesena organiseeris sümfooniaorkestrit, oli nüüd nagu unustatud. Ei olnud näha pille ega pillimehi. Autojuhid aitasid kirstu kanda kontserdisaali."
==Looming==
==Kirjandus==
* Otto Hermann viletsuses ja haige. "Päevaleht" 1.o404.1920
* Haige Otto Hermann korterist välja? "Päevaleht" 15.12.1920
* Kontsert Otto Hermanni heaks. "Tallinna Teataja" 30.04.1921
* Korjanduse asjus Otto Hermanni heaks. "Päevaleht" 15.02.1922
* Otto Hermanni kontsert. "Päevaleht" 1.04.1922
* Otto Hermann ooperi kirjutanud. "Muusikaleht" 1926 lk.252
* Otto Hermann 30 aastat muusika alal tegev. "Muusikaleht" 1927 nr. 2 lk.28
* Otto Hermann 50-aastane. "Muusikaleht 1928 nr.12 lk. 361
* Helilooja Otto Hermann. "Eesti Muusika Kuukiri" 1929 nr. 1 lk. 32
* Rahvuslik ooper "Ilo". "Postimees" 14.08.1929
* Nekroloog. "Muusikaleht" 1933 nr. 10
* Otto Hermanni mälestuseks. "Päevaleht" 20.10.1933
* J. Blumberg -– [[Eesti Muusika Almanak]] 1934
* R. Patzner -– Otto Hermanni mälestuseks. "Muusikaleht" 1934 nr. 11 lk. 242
* A. Kasemets -– Otto Hermann. Eesti muusika arengulugu 1937 lk. 173
* N. Laanepõld -– Polnud kerge alustada. "Sirp ja Vasar" 20.12.1968
* J. Aavik -– Otto Hermann -– Eesti muusika ajalugu III. Stockholm 1969
* M. Märtin -– Otto Hermanni meenutades. "Kodumaa" 13.12.1978
* I. Randalu -– Otto Hermann -– "Estonia" lauluteatri rajajaid 1981.
* M. Märtin -– Otto Hermann ja Leenart Neuman eesti muusikaloos. "Sirp ja Vasar" 21.10.1983
{{DEFAULTSORT:Hermann, Otto}}
| 