Vikipeedia

Saksimaa hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}}
{{keeletoimeta}}{{pooleli}}
{{Endine riik
|nimi = Saksimaa hertsogkond
|lipp =
|lipp-tekst =
|vapp = [[File:Coat of arms of Lower Saxony.svg|125px]]
|vapp-tekst =
|tunnus =
|tunnus-tekst =
|asukoht = [[Pilt:Herzogtum Sachsen 1000.PNG|300px|Krimmi khaaniriik [[16. sajand]]il]]
|asukoht-selite =Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000
|algusaasta = [[804]]
|loppaasta = [[1296]]
|valitsusvorm =
|osa =
|ajalugu1 =
|pvm1 =
|ajalugu2 =
|pvm2 =
|ajalugu3 =
|pvm3 =
|ajalugu4 =
|pvm4 =
|ajalugu5 =
|pvm5 =
|riigikeel =
|peamised-keeled =
|pealinn =
|pealinn-koordinaadid =
|pealinn-nimi =
|riigipea =
|Riigipea-nimi =
|riigipea2 =
|Riigipea-nimi2 =
|religioon =
|pindala =
|rahvaarv =
|rahvaloendus =
|rahvastikutihedus =
|rahaühik =
|eelnenud =
|eelnes =
|järgnevad =
|järgnes =
|hümn =
|hümn-liik =
|motto =
|lühend =
|auto =
|kirjaoskus =
|põllumajandus =
|teenused =
|tootmine =
|suunakood =
|ajavöönd =
|suveaeg =
|skp =
|hdi =
|alaviide =
}}
Keskaegne '''Saksimaa hertsogkond''' oli [[Varakeskaeg|varakeskaja]] lõpul "Karolingide [[hõimuhertsogkond]]", mis hõlmas suure osa Põhja-[[Saksamaa]]st.
 
Keskaegne '''Saksimaa hertsogkond''' oli [[Varakeskaeg|varakeskaja]] lõpul "Karolingide [[hõimuhertsogkond]]", mis hõlmas suure osa Põhja-[[Saksamaa]]st. SeeHertsogkond hõlmas tänapäeva Saksamaa liidumaade aladest [[Bremeni liidumaa|Bremeni]], [[Hamburg]]i, [[Alam-Saksi]], [[Nordrhein-Westfalen]]i ja [[Saksi-Anhalt]]i ning suurema osa [[Schleswig-Holstein]]ist. Hertsog [[Heinrich Lõvi]] vallutas [[Mecklenburg-Vorpommern]]i.
 
[[Saksid]] olid üks kõige sõjakamaid hõime selle aja hõimude hulgas ja on pärandanud oma hõimu nime mitmetele tänapäevastele geopoliitilistele territooriumidele alates [[Vana-Saksimaa]]st Elbe jõe suudmealal kuni [[Elbe]]t pidi ülesvoolu minnes [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa kuningriigini]] ja kolme Saksamaa [[liidumaa]]ni ([[Alam-Saksi]], [[Saksi-Anhalt]] ja [[Saksimaa]]), mis seda nime täna kannavad (vaata kaarti allpool).
11. rida ⟶ 71. rida:
 
[[Pilt:Central Europe, 919-1125.jpg|thumb|250px|right|[[Kesk-Euroopa]] kaart aastatel 919 - 1125, [[William Robert Shepherd]]i järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane), [[Frankimaa]] (sinine), [[Baieri]] (roheline), [[Švaabimaa]] (heleoranž), [[Alam-Lotring]] (tumeroosa), [[Ülem-Lotring]] (heleroosa) ja [[Tüüringi]] (tumeoranž).]]
[[Pilt:Herzogtum Sachsen 1000.PNG|thumb|Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000]]
[[File:Herzogtum Sachsen.png||thumb|Saksimaa hertsogkond]]
=== Keskaeg ===
 
[[File:Herzogtum Sachsen.png||thumb|400px|Saksimaa hertsogkond]]
''Sakside varasema ajaloo kohta enne ühendamist [[Saksa-Rooma riik]]i vaata [[Vana-Saksimaa]].''
==Vana Saksimaa hertsogkond==
 
* 804: – Saksimaa hertsogkond (loodud aastal 785, kui [[Widukind]] sai esimeseks [[Saksimaa hertsogikshertsog]]iks), mis koosnes [[Engern]]ist, Vestfaalist, [[Ostfaal]]ist ja [[Nordalbingia]]st (tänapäeva [[Schleswig-Holstein]]), sai [[Frangi riik|Frangi riigi]] osaks.
* 852: – [[Liudolf (Saksi)|Liudolf]], Widukindi järglane ja esimene [[Ottoonid]]e ([[Saksi) dünastiastdünastia]]st), asutas [[Gandersheimi klooster|Gandersheimi kloostri]].
* 880: – [[Brun (Saksi)|Brun, Liudolfi poeg]], tapeti lahingus [[Viikingid|viikingitega]]. Tema noorem vend [[Otto I (Saksi)|Otto]] sai Saksimaa hertsogiks.
* 912: – [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich, Otto poeg]], oli tema järglane hertsogina.
* 919: – Heinrich valiti [[Fritzlar]]is Saksi ja Franki vürstide ühisjõududega [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]].
* 936: – Heinrichi poeg, [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto Suur]], krooniti [[Aachen]]is Saksa kuningaks.
* 938: – [[Hermann Billung]] sai Saksimaa [[markkrahv]]iks.
* 953: – [[Saksa kuningas]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] ülendas Hermann Billungi Saksimaa hertsogi kohusetäitjaks.
* 973: – [[Saksa-Rooma keiser]] Otto I suri Memlebenis; [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] sai keisriks. Hermann Billung suri [[Quedlinburg]]is; [[Bernhard I (Saksi)|Bernhard I Billung]] sai Saksimaa hertsogiks.
* 983: – Taanlaste ülestõus [[Hedeby]]s. [[Slaavlased|Slaavlaste]] ülestõus Nordalbingias[[Nordalbingia]]s. [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] sai keisriks.
* 1002: – [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]]-nda surm tähistab Saksi keisrite lõppu.
* 1011: – Hertsog [[Bernhard I (Saksi)|Bernhard I Billung]] suri; tema poeg [[Bernhard II (Saksi)|Bernhard II]] sai hertsogiks.
* 1042: – [[Ordulf (Saksi)|Ordulf Billung]], Bernhard II poeg, abiellus [[Wulfhild]]iga, [[Taani kuningas|Taani]] ja [[Norra]] kuningas|Norra kuninga]] [[Magnus I (Norra)|Magnuse]] poolõega. [[Taanlased]] ja saksid võitlesid [[vendid]]e [[Vendi ristisõda|vastu]].
* 1059: – Ordulf Billung sai pärast oma isa surma hertsogiks.
* 1072: – [[Magnus (Saksi)|Magnus Billung]] sai hertsogiks.
* 1106: – Hertsog Magnus suri pärijateta, lõpetades Billungi dünastia. Billungi territoorium sai osaks [[Welfid|Welfi]] ja [[Askaania dünastia|Askaania]] suguvõsade maadest. [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar]] [[Süpplingenburg]]ist sai Saksimaa hertsogiks.
* 1112: – Saksa-Rooma keiser [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]] tegi Otto von Ballenstedtist hertsogi.
* 1115: – Lothar von Supplinburgi võit Welfesholzi lahingus Heinrich V üle.
* 1125: – Lothar von Supplinburg valiti [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] ja krooniti keisriks [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar IIIII]] nime all.
* 1137: – Lothari surm. [[Welfid|Welf]] [[Heinrich X Uhke]], Baieri hertsog aastast 1126, sai Saksimaa hertsogiks Heinrich II nime all.
* 1138: – Heinrich X püüdis saada kiningaks, kuid edutult. [[Albrecht I (Brandenburg)|Albrecht Karu]] Askaania dünastiast sai uueks Saksimaa hertsogiks.
* 1139: – Heinrich X surm.
* 1141: – Albrecht Karu astus tagasi.
* 1142: – Kuningas [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] andis hertsogitiitli Welf [[Heinrich Lõvi]]le (Heinrich XII nime all). Heinrich Lõvi laiendas järk-järgult oma võimu üle Kirde-Saksamaa. Pärast ka [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] omandamist ulatusid Heinrichi valdused rohkem kui kahe kolmandikuni Saksamaast, [[Alpid]]est kuni [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemereni]] välja, tehes temast võimsaima valitseja Kesk-Euroopas.
*[[1147]] – Rooma paavsti [[Eugenius III]] poolt avaldatud [[bulla]]ga "Divina dispensatione" kuulutati välja ristisõja [[Läänemeri|Läänemere]] regiooni [[pagan]]atest [[slaavlased|slaavlaste]] vastu. [[1147]]. aastal [[vendide kuningas]] [[Nyklot]] alustud vasturünnakus sakside kätte langenud maade tagasisaamiseks piirasid saksi väed [[Anselm]] [[Havelburg]]ist, [[Meissen]]i [[Meißeni markkrahvkond|krahv]] [[Konrad Suur]], [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]i [[Brandenburgi krahv|krahv]] [[Albrecht Karu]] koos [[Magdeburg]]i, [[Halberstadt]]i, [[Münster]]i, [[Merseburg]]i ja [[Määrimaa]] [[piiskop]]pidega juhtimisel vasturünnakus [[Dimin]]i kindlust.
 
*1180–1181 – kodusõda Heinrich Lõvi ja keisri Friedrich Barbarossa vahel, Saksa-Rooma keiser [[Friedrich I Barbarossa]] ja tema liitlased, kellest paljud olid tema isapoolse nõbu hertsog Heinrich III Lõvi vasallid ja endised toetajad, lõid teda lõpuks. AastalSaksa-Rooma 1180 võttiskeiser Friedrich I Barbarossa võttis Heinrich Lõvilt tema Saksimaa ja Baieri hertsogkonnad. Aastal
*1182. lahkusid Heinrich Lõvi ja tema naine [[Matilda Plantagenet|Mathilde]], [[Henry II]] ja [[Akvitaania Eleanor]]i tütar ning [[Richard I|Richard I Lõvisüdame]] õde, [[Stade]]st lahkusid eksiili Inglismaale.
 
Friedrich I Barbarossa jaotas Saksimaa mitmeks tosinaks otse keisrile alluvaks territooriumiks, andes territooriumi sellele oma liitlasele, kes oli selle varem Heinrich Lõvilt või tema allesjäänud toetajalt vallutanud.
==Noorem Saksimaa hertsogkond==
Kuigi aastal 1168 ei õnnestunud [[Askaania dünastia|Askaania]] suguvõsal, Friedrich I Barbarossa liitlastel, seada oma pereliiget [[Siegfried I von Anhalt|Siegfriedi]] [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni]] peapiiskopiks, võidutsesid nad aastal 1180 kahekordselt. Askaania suguvõsa pea [[Otto I (Brandenburg)|Brandenburgi markkrahv Otto I]], [[Albrecht I (Brandenburg)|Albrecht Karu]] poeg, Heinrich Lõvi emapoolne nõbu, seadis oma kuuenda venna [[Bernhard III (Saksi)|Anhalti krahvi Bernhardi]] Saksimaa hertsogiks Bernhard III nime all. Hertsogkonda kutsuti nüüd ''nooremaks Saksimaa hertsogkonnaks'' (1180–1296), ja see oli tugevalt vähendatud territooriumiga, mis koosnes kolmest eraldiasuvast territooriumist piki [[Elbe]] jõge, loodest kagusse, (1) [[Land Hadeln|Hadeln]] ümber [[Otterndorf]]i, (2) [[Lauenburg/Elbe|Elbe äärse Lauenburgi]] ümbrus ja (3) [[Wittenberg]]i ümbrus. Kuigi selle ''noorema Saksimaa hertsogkonna'' valitsejad kandsid tiitlit ''Saksimaa, [[Engern]]i ja [[Vestfaal]]i hertsog'', oli selle territooriumil (eriti pärast dünastilist jagunemist aastal 1296), mis koosnes vaid ''vana Saksimaa hertsogkonna'' (enne 1180) äärealadest, viimasega vähe ühist.
=== Saksimaast eraldatud territooriumid pärast selle lagunemist aastal 1180 ===
 
Mitmed eraldatud territooriumid läksid vahetult Saksa-Rooma keisrile, samas teised vahetasid võimalusel vaid lääniisandat. Järgnev loend sisaldab riike, mis tekkisid kohe pärast aastat 1180 endise hõimuhertsogkonna territooriumil lisaks kahele legaalsele hõimuhertsogkonna järglasele, Askaania suguvõsa Saksimaa hertsogkond keskusega [[Wittenberg]]is ja [[Vestfaali hertsogkond]], mida valitsesid Kölni peapiiskopid.
Kuigi aastal 1168 ei õnnestunud [[Askaania dünastia|Askaania]] suguvõsal, Friedrich I Barbarossa liitlastel, seada oma pereliiget [[Siegfried I von Anhalt|Siegfriedi]] [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni]] peapiiskopiks, võidutsesid nad aastal 1180 kahekordselt. Askaania suguvõsa pea [[Otto I (Brandenburg)|Brandenburgi markkrahv Otto I]], [[Albrecht I (Brandenburg)|Albrecht Karu]] poeg, Heinrich Lõvi emapoolne nõbu, seadis oma kuuenda venna [[Bernhard III (Saksi)|Anhalti krahvi Bernhardi]] Saksimaa hertsogiks Bernhard III nime all. Hertsogkonda kutsuti nüüd ''nooremaks Saksimaa hertsogkonnaks'' (1180–1296), ja see oli tugevalt vähendatud territooriumiga, mis koosnes kolmest eraldiasuvast territooriumist piki [[Elbe]] jõge, loodest kagusse, (1) [[Land Hadeln|Hadeln]] ümber [[Otterndorf]]i, (2) [[Lauenburg/Elbe|Elbe äärse Lauenburgi]] ümbrus ja (3) [[Wittenberg]]i ümbrus. Kuigi selle ''noorema Saksimaa hertsogkonna'' valitsejad kandsid tiitlit ''Saksimaa, Engerni ja Vestfaali hertsog'', oli selle territooriumil (eriti pärast dünastilist jagunemist aastal 1296), mis koosnes vaid ''vana Saksimaa hertsogkonna'' (enne 1180) äärealadest, viimasega vähe ühist.
<table><tr valign=top><td>
 
Otto ja Bernhard aitasid oma teisel vennal [[Siegfried I von Anhalt|Siegfriedil]], kes alates 1168. aastast kutsus ennast ''valitud Bremeni piiskopiks'', omandada Bremeni piiskopkond koos osaga piiskopkonna territooriumist, mis nüüd ülendati [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni peapiiskopkonnaks]] ({{keel-de|Erzstift Bremen}}). Seega sai Bremeni peapiiskopkond - paljude teiste seas - üheks ''vana Saksimaa hertsogkonna'' järglasriigiks, hallates vaid väikest osa oma endisest territooriumist.
 
Võimult kõrvaldatud [[Welfid]] säilitasid oma pärusvaldused, mis ei jäänud tugevalt kahanenud ''noorema Saksimaa hertsogkonna'' osaks pärast Askaania suguvõsale läänistamist. Welfide valdused ülendati aastal 1235 [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnaks]]. See hertsogkond jätkas vana Saksimaa vapi elementide (Saksi ratsu) kasutamist, samas Askaania suguvõsa andis ''nooremale Saksimaa hertsogkonnale'' oma perekonna värvid.
 
Aastatel 1269, 1272 ja 1282 jagasid vendadest kaasvalitsejad [[Johann I (Saksi-Lauenburg)|Johann I]] ja [[Albrecht II (Saksi-Wittenberg)|Albrecht II]] järk-järgult oma valitsusalasid kolmel territoriaalselt eraldiasuval Saksimaa alal (Hadeln, Lauenburg ja Wittenberg), valmistades seega jagamist ette.
 
Pärast Johann I tagasiastumist aastal 1282 oma kolme poja [[Erich I (Saksi-Lauenburg)|Erich I]], [[Johann II (Saksi-Lauenburg)|Johann II]] ja [[Albrecht III (Saksi-Lauenburg)|Albrecht III]] kasuks, millele järgnes kolm aastat hiljem tema surm, jätkasid kolm venda ja nende onu Albrecht II ühisvalitsemist Saksimaal.
 
Aastal 1288 sai Albrecht II kuningas Rudolf I-lt oma pojale ja pärijale hertsog Rudolf I-le lääniks [[Saksimaa pfaltskrahvkond|Saksimaa pfaltskrahvkonna]], millele järgnesid pikaajalised vaidlused [[Wettinid|Wettinitega]]. Kui Brehna krahvkond läks pärast krahvisuguvõsa väljasuremist tagasi keisrile, läänistas kuningas selle hertsog Rudolfile. Aastal 1290 sai Albrecht II [[Brehna krahvkond|Brehna krahvkonna]] ja aastal 1295 [[Gommerni krahvkond|Gommerni krahvkonna]] Saksimaale. Kuningas [[Václav II]] õnnestus tuua Albrecht II [[Adolf (Saksa kuningas)|Adolfi]] uueks keisriks valijate hulka: Albrecht II sõlmis valimislepingu 29. novembril 1291, kus lubas hääletada Václaviga sarnaselt. 27. aprillil 1292 andis Albrecht II Saksimaa eest hääle, valides Adolfi.
 
Viimane dokument, mis viitab Albert II ja tema vennapoegade ühisvalitsemisele Saksimaa kaashertsogitena, pärineb aastast 1295. Saksimaa hertsogkonna kindel jagunemine [[Saksi-Lauenburg]]iks ({{keel-de|Herzogtum Sachsen-Lauenburg}}), mida ühiselt valitsesid vennad Albrecht III, Erich I ja Johann II ning [[Saksi-Wittenberg]]iks ({{keel-de|Herzogtum Sachsen-Wittenberg}}), mida valitses Albrecht II, leidis aset enne 20. septembrit 1296. Vierlande, Sadelbande (Land Lauenburg), Land Ratzeburg, Land Darzing ja Land Hadeln on märgitud kui vendade territoorium. Albrecht II sai Saksi-Wittenbergi ümber samanimelise linna ja [[Belzig]]i. Albrecht II oli seega Saksi-Wittenbergi [[Askaania dünastia|Askaania]] liini asutaja.
 
Welfi suguvõsa liikmed [[Hannoveri dünastia|Hannoveri]] harust said hiljem [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Braunschweig-Lüneburgi]] [[kuurvürst]]ideks (1692/1708), [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia]], [[Iirimaa kuningriik|Iirimaa]] (mõlemad 1714), [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] (1801) ja [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri]] (1814) kuningateks.
 
== Saksimaast eraldatud territooriumid pärast selle lagunemist aastal 1180 ==
 
Mitmed eraldatud territooriumid läksid vahetult keisrile, samas teised vahetasid võimalusel vaid lääniisandat. Järgnev loend sisaldab riike, mis tekkisid kohe pärast aastat 1180 endise hõimuhertsogkonna territooriumil lisaks kahele legaalsele hõimuhertsogkonna järglasele, Askaania suguvõsa Saksimaa hertsogkond keskusega [[Wittenberg]]is ja [[Vestfaali hertsogkond]], mida valitsesid Kölni peapiiskopid.
 
* [[Bentheimi krahvkond]]
* [[Blankenburgi krahvkond]], kuni aastani 1180 Saksimaa vasall, siis [[Halberstadti piiskopkond|Halberstadti piiskopkonna]] vasall
75. rida ⟶ 119. rida:
* [[Eversteini krahvkond]]
* [[Halberstadti piiskopkond]]
 
<td>
* [[Hildesheimi piiskopkond]]
* [[Hohensteini krahvkond]]
85. rida ⟶ 131. rida:
* [[Marki krahvkond]]
* [[Mindeni peapiiskopkond]]
 
<td>
* [[Münsteri peapiiskopkond]]
* [[Oldenburgi krahvkond]]
96. rida ⟶ 144. rida:
* [[Waldecki krahvkond]]
* [[Vestfaali hertsogkond]]
 
</table>
Otto ja Bernhard aitasid oma teisel vennal [[Siegfried I von Anhalt|Siegfriedil]], kes alates 1168. aastast kutsus ennast ''valitud Bremeni piiskopiks'', omandada Bremeni piiskopkond koos osaga piiskopkonna territooriumist, mis nüüd ülendati [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni peapiiskopkonnaks]] ({{keel-de|Erzstift Bremen}}). Seega sai Bremeni peapiiskopkond - paljude teiste seas - üheks ''vana Saksimaa hertsogkonna'' järglasriigiks, hallates vaid väikest osa oma endisest territooriumist.
 
Võimult kõrvaldatud [[Welfid]] säilitasid oma pärusvaldused, mis ei jäänud tugevalt kahanenud ''noorema Saksimaa hertsogkonna'' osaks pärast Askaania suguvõsale läänistamist. Welfide valdused ülendati aastal 1235 [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnaks]]. See hertsogkond jätkas vana Saksimaa vapi elementide (Saksi ratsu) kasutamist, samas Askaania suguvõsa andis ''nooremale Saksimaa hertsogkonnale'' oma perekonna värvid.
 
Aastatel 1269, 1272 ja 1282 jagasid vendadest kaasvalitsejad [[Johann I (Saksi-Lauenburg)|Johann I]] ja [[Albrecht II (Saksi-Wittenberg)|Albrecht II]] järk-järgult oma valitsusalasid kolmel territoriaalselt eraldiasuval Saksimaa alal (Hadeln, Lauenburg ja Wittenberg), valmistades seega jagamist ette.
 
Pärast Johann I tagasiastumist aastal 1282 oma kolme poja [[Erich I (Saksi-Lauenburg)|Erich I]], [[Johann II (Saksi-Lauenburg)|Johann II]] ja [[Albrecht III (Saksi-Lauenburg)|Albrecht III]] kasuks, millele järgnes kolm aastat hiljem tema surm, jätkasid kolm venda ja nende onu Albrecht II ühisvalitsemist Saksimaal.
 
Aastal 1288 sai Albrecht II kuningas Rudolf I-lt oma pojale ja pärijale hertsog Rudolf I-le lääniks [[Saksimaa pfaltskrahvkond|Saksimaa pfaltskrahvkonna]], millele järgnesid pikaajalised vaidlused [[Wettinid|Wettinitega]]. Kui Brehna krahvkond läks pärast krahvisuguvõsa väljasuremist tagasi keisrile, läänistas kuningas selle hertsog Rudolfile. Aastal 1290 sai Albrecht II [[Brehna krahvkond|Brehna krahvkonna]] ja aastal 1295 [[Gommerni krahvkond|Gommerni krahvkonna]] Saksimaale. Kuningas [[Václav II]] õnnestus tuua Albrecht II [[Adolf (Saksa kuningas)|Adolfi]] uueks keisriks valijate hulka: Albrecht II sõlmis valimislepingu 29. novembril 1291, kus lubas hääletada Václaviga sarnaselt. 27. aprillil 1292 andis Albrecht II Saksimaa eest hääle, valides Adolfi.
 
Viimane dokument, mis viitab Albert II ja tema vennapoegade ühisvalitsemisele Saksimaa kaashertsogitena, pärineb aastast 1295. Saksimaa hertsogkonna kindel jagunemine [[Saksi-Lauenburg]]iks ({{keel-de|Herzogtum Sachsen-Lauenburg}}), mida ühiselt valitsesid vennad Albrecht III, Erich I ja Johann II ning [[Saksi-Wittenberg]]iks ({{keel-de|Herzogtum Sachsen-Wittenberg}}), mida valitses Albrecht II, leidis aset enne 20. septembrit 1296. Vierlande, Sadelbande (Land Lauenburg), Land Ratzeburg, Land Darzing ja Land Hadeln on märgitud kui vendade territoorium. Albrecht II sai Saksi-Wittenbergi ümber samanimelise linna ja [[Belzig]]i. Albrecht II oli seega Saksi-Wittenbergi [[Askaania dünastia|Askaania]] liini asutaja.
{{Vaata|Saksi-Lauenburg}}, ''[[Saksi-Wittenberg]]''
[[Welfid]]e suguvõsa liikmed [[Hannoveri dünastia|Hannoveri]] harust said hiljem [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Braunschweig-Lüneburgi]] [[kuurvürst]]ideks (1692/1708), [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia]], [[Iirimaa kuningriik|Iirimaa]] (mõlemad 1714), [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] (1801) ja [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri]] (1814) kuningateks.
 
 
 
 
== Vaata ka ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Saksimaa_hertsogiriik"