Erinevus lehekülje "Eestimaa" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 6 baiti ,  5 aasta eest
P
nimetus > nimi
P (Tühistati kasutaja 82.131.41.102 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kk.)
P (nimetus > nimi)
==Ajalooline ülevaade==
===Eestimaa keskajal===
[[13. sajand]]i algusest pärinevas [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mõisteti Eestimaana ([[ladina keel]]es ''Estonia'') kogu [[eestlased|eestlaste]] asuala, sarnaselt mõisteti [[Liivimaa]]d esialgu [[liivlased|liivlaste]] asualana, hiljem laienes see ka [[latgalid|latgalite]], [[kuralased|kuralaste]], [[seelid]]e, [[semgalid|semgalit]]e ja eestlaste asualale ([[Vana-Liivimaa]]).
[[File:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|Eesti- ja Liivimaa, 1573-1578]]
[[1224]]. aastaks vallutasid Eesti mandriosa [[sakslased]] ja [[taanlased]], [[1227]]. aastal haaras [[Mõõgavendade ordu]] enda kätte ka taanlaste valdused Põhja-Eestis. [[1238]]. aastal sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt sai Taani tagasi Harjumaa ja Virumaa, mis kuulus sellele kuni [[1346]]. aastani. Teadaolevalt alates [[1271]]. aastast võeti kasutusele tiitel [[Eestimaa hertsog]], kelleks enamasti oli [[Taani kuningas]]; Taanile kuuluvat Põhja-Eestit nimetati [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]]. Seetõttu mõisteti keskaegse Eestimaa all eestkätt Harjumaad ja Virumaad, Põhja-Eestit nimetati ka [[Harju-Viru]]ks (näiteks eksisteeris keskajal [[Harju-Viru rüütelkond]]). Järvamaa kuulus nimeliselt samuti Taanile, kuid tegelikku valitsusvõimu teostas seal [[Liivi ordu]], Läänemaa oli jagatud Liivi ordu ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vahel. 1346. aastal müüs Taani oma Eesti-valdused (Eestimaa) [[Saksa ordu]]le, mis [[1347]]. aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule (Liivi ordule). Harju-Viru ehk Eestimaa säilitas ka orduvõimu ajal oma eristaatuse, mis eestkätt seisnes rüütelkonna suurtes privileegides ([[1396]]. aastal said sealsed aadlikud [[Jungingeni armukiri|Jungingeni armukirja]]).
 
===Eestimaa 20. sajandi alguses===
Eestimaa kubermangu piire muudeti [[12. aprill]]il ([[juliuse kalender|vana kalendri järgi]] 30. märtsil) [[1917]], kui sellega liideti Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad: [[Pärnumaa]], [[Saaremaa]], [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]], moodustades nõnda nn Eestimaa rahvuskubermangu. [[21. detsember|21. detsembril]] 1917 liideti Eestimaa kubermanguga ka Narva linn. Koos Vene vägede lahkumisega, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal, Vene revolutsioonivalitsuse poolt uue haldusüksusena kehtestatud "rahvuskubermang" kaotati ja taastus Eestimaa kubermang, ühtlasi võeti taas kasutusele 1840. aastal [[Nikolai I]] poolt keelatud Eestimaa hertsogiriigi nimetus. Pärast 1918. aasta novembrit pole Eestimaad enam haldusüksusena eristatud, samuti kadus nimetusenime Eestimaa kasutamine kindla piirkonna kohta. Hiljem (aga ka varem – vt. Reiman 1911) on Eestimaa nimetustnime kasutatud kogu Eesti kui eestlaste poolt asustatud ala kohta, ilma et see oleks haldusüksuse nimi (vt artiklit [[Eestimaa (nimi)]]).
 
== Vaata ka ==
 
== Välislink ==
*[http://www.baltische-ritterschaften-de.de/ritterschaften/estland// Eestimaa Rüütelkonna kodulehekülgkoduleht, sisaldab muuhulgas ka Eestimaa ajalugu] '''(saksa keeles)'''
 
{{JÄRJESTA:Eestimaa}}
116 107

muudatust