Konrad III (Saksa kuningas): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib Saksa kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata artiklit [[Konrad III]].}}
[[Pilt:Konrad III Miniatur 13 Jahrhundert.jpg|thumb|Konrad III [[13. sajand]]i miniatuuril]]
'''Konrad III''' ([[1093]] [[Bamberg]] – [[1152]] Bamberg) oli esimene [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]]
Konradi isa oli [[Švaabimaa hertsog]] [[Friedrich I (Švaabimaa)|Friedrich I]] ja tema ema oli [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] tütar Agnes. Heinrich IV kõik 3 poega, kaasa arvatud Saksa-Rooma keiser [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]], surid lastetutena ja Agnese pojad omandasid trooninõudluse õiguse.
[[1125]], Heinrich V surma järel peeti tema vanemat venda [[Friedrich II (Švaabimaa)|Friedrichit]] kõige tõenäolisemaks troonipärijaks, kuid [[Mainzi peapiiskop]]i intriigide tõttu valiti kuningaks hoopis [[Lothar von Supplinburg]]. Konrad protesteeris seepeale ning alustas tollega sõda. Ta lasi end isegi [[1127]]. aasta detsembris Saksa vastukuningaks kuulutada, kuid sai lõpuks Lothari käest lüüa. Lothar võttis nendelt valdused ära ja andis tagasi alles siis, kui vennad [[1135]] Lotharit keisrina tunnustasid. Alles Lothari surma järel [[1137]]. aasta detsembris krooniti ta Konrad III nime all Saksa kuningaks, sest tema vend Friedrich oli sellest aust loobunud.
Tema valitsusaeg polnud aga õnnelik, sest riiki laastasid sõjad, peamiselt vaenus [[Welfid]]e ja Hohenstaufenite vahel. Võib-olla oleks Welfid ja Hohenstaufenid lepitanud Konradi venna Friedrichi asumine keisriks, sest ta oli abielus Welfide hulgast pärit naisega. Konrad ei jõudnudki [[Rooma]], olles nii esimene Saksa kuningas pärast [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] loomist, kes ei saanudki keisriks. See-eest osales ta [[Teine ristisõda|Teises ristisõjas]], mis lõppes kristlaste kaotusega. Welfid püüdsid trooni endale haarata, kuid said [[1150]] toimunud [[Flochbergi lahing]]us lüüa ja pidid [[1152]] rahu sõlmima, mis tagas võimu rahuliku ülemineku Konradi järglasele.
Enne oma surma nimetas Konrad troonipärijaks, Saksa kuningaks, oma venna Friedrichi samanimelise poja, kes hiljem sai tuntuks nime all [[Friedrich I Barbarossa]]. Kõigest mõne nädala pärast valiti Barbarossa [[Köln]]is uueks Saksa kuningaks.▼
==Isiklikku ja järglased==
Konradi isa oli [[Švaabimaa hertsog]] [[Friedrich I (Švaabimaa)|Friedrich I]] ja tema ema oli [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] tütar Agnes.
Konrad oli abielus kaks korda. Esimesest abielust [[Gertrud von Comburg]]iga sündis kolm tütart, kellest üks, Agnes abiellus [[Kiievi-Vene suurvürst]]i [[Izjaslav II]]-ga. Gertrud suri 1130. või 1131. aastal.
Teist korda abiellus Konrad [[Gertrud von Sulzbach]]iga, kes suri [[14. aprill]]il [[1146]], ning sellest abielust sündis kaks last, mõlemad pojad: Heinrich-Berengar ja [[Friedrich IV (Švaabimaa)|Friedrich]]. Vanem poeg kuulutati [[1147]] isa kaaskuningaks, aga juba 1150 ta suri. Friedrich oli isa surma ajal 6-aastane.
▲Enne oma surma nimetas Konrad troonipärijaks oma venna Friedrichi samanimelise poja, kes hiljem sai tuntuks nime all [[Friedrich I Barbarossa]]. Kõigest mõne nädala pärast valiti Barbarossa [[Köln]]is uueks Saksa kuningaks.
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]]|nimi = [[Saksamaa kuningriik|Saksa]] [[Saksa kuningas|kuningas]]|aeg=[[1137]]–[[1152]]|järgnev=[[Friedrich I Barbarossa]]}}
{{lõpp}}
| |||