Mõis rajati Kegelite[[Kegel (aadlisuguvõsa)|Kegel]]ite suguvõsa poolt [[Keila jõgi|Keila jõe]] saarele ning sinna kuulusid esialgu 3–4 kiviseinte või -vundamendiga hoonet. Aastal 1433 ostis mõisa [[Liivi ordu]], mille eestvõtmisel alustati 1470. aastatel mõisa eluhoone [[Keila vasallilinnus|väikelinnuseks]] ümberehitamist. Vene väed põletasid ordumõisa hoonestuse maha [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 1560. aastal, kuid see taastati [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]]. Tugevaid kahjustusi sai linnusehoone [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (u [[1710]]) ning jäeti maha 1750. aastatel. Üksikuid linnuseruume kasutati keldritena kuni [[19. sajand]]ini.<ref name="Linnus"/> Seejärel linnuse varemed unustati ja kaevati välja alles 1976. aastal.<ref name="Gustavson"/>
Kindlustatud hoone kõrvale rajati juba Rootsi ajal väike kivist härrastemaja, mille asemele ehitati ''ca'' [[1802]]. aastal uus peahoone, mis jäi arhitektuuriliselt ümbruskonna mõisate (nt [[Ohtu mõis|Ohtu]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Saue mõis|Saue]]) peahoonetega võrreldes tagasihoidlikumaks.<ref name="Nurger"/>
