Erinevus lehekülje "Mani" redaktsioonide vahel

Lisatud 1026 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
{{See artikkel| räägib manihheismi rajajast; skandinaavia jumala kohta vaata artiklit [[Máni]]}}
Mani (sündis 14.04.216 IraaniTigrise riigis,äärses Mardinu linnas, TigriseIraani ääresriigis) elulugu on kirjas 4. sajandi Egiptusest pärit Kölni koodeksis.
 
Mani iraanlastest vanemad olid suursugust päritolu. Kahejõemaale saabusid Meediast. Mani ema nimi oli Marjam. Mani isa Pattak (kr Pattikos, ld Patecius) kuulus ristijate sekti. Mani sai sekti liikmems juba nelja aastaselt.
Pärimuse järgi olevat Mani, kaheteistkümne aastaselt (u a 228/229 a.j) esmakordselt saanud ilmutuse. Ilmutuse mõjul hakkas Mani kritiseerima ristijatesekti kultust ja õpetust ning nõudis muutusi. “Ristijad” ei võtnud teda kuulda aga temasse hakkasid uskuma isa ja sekti hulgast ka kaksteist 12 õpilast.
 
19. aprillil 240. a, sai Mani uue ilmutuse. Ta üritas “ristijate” usulahku reformida, aga heideti sealt välja. Mani lahkus koos oma isa ja poolehoidjatega ning asus Seleukia-Ktesifoni (). Seal moodusts ta oma koguduse ja hakkas kuulutama Iraani riigis ja väljaspool.
 
241. a reisis Indiasse ja Turaani.
 
Umbes 242/243. a pöördus ta Pabelisseiraanlaste [[Sassaniidid]]e riiki tagasi ja külastas äsja kuningaks saanud Šapur I-st. TaŠapur reisisei kalasknud ennast uude usku pöörata, küll aga oma kaks venda ja noorima poja. Šapur I andis Manile loa kuulutada oma õpetust terves Sassaniidide riigis. Kuningakojas elades kirjutas ja illustreeris Mani seitse või kaheksa raamatut, enamik süüria aramea ? keeles.
 
Sõdalaste seisus ei toetanud rahukuulutajat Mani, vaid zoroastrismi preestreid (maagid).
Peale Kuningas Šapuri esitas võitu Rooma keisri Valerianiuse 70 000 leegionäri üle, 260. aastal, süüdistas usuliselt sallimatu ülempreester Kartir Hangirpe manihheiste, budiste ja kristlasi ebausaldusväärsuses ning reeturluses. Kuningas Šapur suri ootamatult 272. aastal. Troonipärijaks saanud kuningas Hormizd I suri ka aastapärast (273/274). Uue kuninga Bahram I ajal algasid Sassaniidide riigis mittezoroastristide tagakiusamisi. Kui Mani külastas 276. või 277. a. Bahram I Belapatis (Gundi-Šapuris), ta vangistati. Pärast 26 vanglas veedetud päeva suri Mani ilmselt nälga (erinevalt ristilöömise pärimusest).
 
{{pooleli}}
3682

muudatust