Karl XIV Johan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{pooleli}} {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}}[[Pilt:Karl XIV Johan, king of Sweden and Norway, painted by Fredric Westin.jpg|thumb|Karl XIV Johan]]
'''Karl XIV Johan''' (sünninimi '''Jean-Baptiste Bernadotte'''; [[26. jaanuar]] [[1763]] – [[8. märts]] [[1844]]) oli [[Prantsusmaa]] sõjaväelane ([[Prantsusmaa marssal]], [[1804]]) ja riigitegelane ning hiljem [[Rootsi]] ja [[Norra]] [[kuningas]] (viimases valitses '''Karl III Johan'''i nime all) [[1818]]–[[1844]], [[Bernadotte'i dünastia]] rajaja. [[1806]]–[[1810]] oli ta ka [[Pontecorvo]] vürst.
==Jean-Baptiste BernadottenaBernadotte Napoleoni Prantsusmaa sõjaväessõjaväelane==
==Karl XIV JohaninaJohan – Rootsi kuninganakuningas==
[[1810]]. aastal valiti Bernadotte Rootsi troonipärijaks. Kuningas [[Karl XIII]] lapsendas ta ja marssali uueks ametlikuks nimeks sai '''Karl Johan'''. Ta sai veel Karl XIII eluajal Rootsi poliitika peamiseks suunajaks ja peagi asus ta koostööle [[Prantsuse esimene keisririik|PrantsusemaaPrantsusmaa]] vastastega. Ta juhtis Rootsi väed võidukasse Leipzigi ehk [[Rahvastelahing]]usse ja osales [[Viini kongress]]il. Seal otsustati Rootsi kuningale anda [[Soome]] ja [[Pommeri]] kaotamise kompensatsiooniks [[Norra]], mis seoti [[1814]]. aastal Rootsiga [[personaalunioon]]i. Tekkis [[Rootsi-Norra]] kaksikriik, mis lagunes [[1905]].
 
Kuningana jätkas Karl Johan riigi poliitika suunamist, mistõttu kuningavõim säilitas Rootsis tunduvalt tugevama positsiooni kui teistes Põhjamaades.
 
[[Itaalia]] piirkonna, [[Pontecorvo vürst]]i tiitli andis Bernadotte'ile [[Napoleon]] teenete eest [[Austerlitzi lahing]]u võitmisel [[2. detsember|2. detsembril]] [[1805]]. Rootsi troonipärijaks saades loobus Karl Johan Pontecorvo vürsti tiitlist ja Napoleon andis selle tiitli [[Joachim Murat]]' 9üheksa-aastasele pojale [[Achille Murat]]'le.
==Isiklikku==
Jean-Baptiste Bernadotte abiellus [[16. august]]il [[1798]] Eugénie Bernhardine [[Désirée Clary]]ga, kes pärast Rootsi kuningannaks saamist võttis endale eesnimeks oma nime ladinapärase vormi Desideria. Abielust sündis [[1799]] poeg [[Oskar I]]. Pärast seda elasid abikaasad kumbki oma elu.
 
{{algus}}