Põhjala emand: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Põhjala perenaine on põhjustanud mitmeid haigusi, pahandusi ja raskusi, mis äratavad Põhjala inimestes meelepaha. Nendes lugulauludes on tema nimi näiteks Louheatar, Lovehetar või Louhiatar, ja tihtipeale teda nimetatakse [[prostitutsioon | libuks]] seetõttu, et tema "lapsed" on sündinud väljaspool abielu. Teda viljastab tuul, kui ta paljastab oma taguotsa põhja suunas, või sooritab rasestamise [[Iku-Turso|Iku-Tursas]] kõvas merevahus.
Mõnedes legendides on Põhjala perenaisel abikaasagi, Põhjala isand, keda mainitakse Kalevala 18. loos ja kes saab surma võidunõidumise kahevõitluses
Mõnes lugulaulus sünnitab perenaine kolm poega: [[Sant, lombakas ja pärispime | sandi, lombaka ja pärispimeda]], kes lasksid [[Maajumala | maajumalasse]] esimese [[Sünnisõnad | sünnisõnadega]] [[nõianool]]e. On [[muistend]]eid, mis jutustavad, et Põhjala emand sünnitab [[Üheksa haigust | üheksa poega]], mitmesuguseid nuhtlusi ja valusid. Louheatar on ka [[Hunt | huntide]] [[Arhetüüp | ürgema]]. Laulus ta sünnitab hundi:
: ''"Emakas ta koera kandis”
21. rida:
:''Kui andsid Otso osaksi,
:''Metsa kallima saagiks!"
Põhjalas käib palju kosilasi, aga Louhi on otsustanud anda oma imeilusa tütre naiseks sellele, kes taob talle õnnetoova eseme, [[Sampo]]. Louhi tütar, kes on sunnitud valima kahe kosilase vahel, lausub emale Väinämöinenit
:''"Ma ei lähe Väinölä taadile, varaks igivanale
: ''vanast vaeva, eakast tüütu tuleks,
| |||