Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 02:32 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. aprill 2015, kell 16:49 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 325 muudatust P sarnaselt millele > millega Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: {{pooleli}} [[Pilt:Bergen trolleybus line 2.jpg\|thumb\|300px\|~~Kaasaegne~~Tänapäevane trollibuss [[Norra]]s [[Bergen]]is.]] '''Trollibuss''' ehk '''troll''' "on rööpmevaba ja [[kontaktliin]]i kaudu toidetav elektri-tänavasõiduk, mida kasutatakse linnatranspordis".<ref>EE : Eesti entsüklopeedia. 9, Sun - türg / (peatoimetaja Ü. Kaevats). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. Lk. 528</ref> 13. rida: \|- valign="top" border=0 \| width="10%" align="right"\|'''[[29. aprill]] [[1882]]''' \| align="left" \|Saksa leidur ja tööstur [[Ernst Werner von Siemens]] pani Berliini eeslinnas tööle maailma esimese trollisarnase sõiduki ''Elektromote''. Neljarattaline vanker oli varustatud kahe 2,2 kW [[elektrimootor]]iga, mis töötasid 550 V pingel. Voolu sai sõiduk mööda kontaktliini liikunud kaheksarattalise vankrikese (''Kontaktwagen'') kaudu, selle ingliskeelne nimetus (''trolley'') andiski trollibussile selle hilisema nimetuse. Demonstratsioon kestis kuni [[13. juuni]]ni. \|- valign="top" border=0 \| align="right"\|'''[[1900]]''' 43. rida: Kuigi autobussid ja trollibussid on kere poolest väga sarnased, toodeti neid pikka aega eraldi. Tänapäeval valmistatakse majanduslikel kaalutlustel ja varuosade ühitamiseks bussidele ja trollidele sageli ühesuguseid keresid. Bussi mootoriruum jäetakse trollil kas tühjaks või siis on seda võimalik kõrvaldada, [[hübriidtroll]]i puhul asub seal samuti diiselmootor. ~~Kaasaegsed~~Tänapäevased trollid on kas osaliselt või üleni madalapõhjalised, mis lihtsustab sõitjate sisenemist ja väljumist. Nende peamine puudus on aga väiksem mahutavus kui varasematel, kõrgepõhjalistel trollidel, kuna reisijateruumis võtavad palju ruumi ära rattakoopad, millele on keeruline istmeid paigutada. Samas võib madalapõhjaline troll olla ruumikam kui samasugune buss, sest mootori jaoks ei pea sellel ruumi olema ja elektriseadmestik paikneb katusel. Mootor paikneb trollil enamasti veosilla lähedal, mistõttu [[ülekanne (masinaehitus)\|ülekanne]] on lihtsa ehitusega. Selle põhilised osad on [[kardaanvõll]], veosilla [[reduktor]] ja [[diferentsiaal]]. Veosild on tavaliselt tagumine. Liigendtrollidel võib olla ka mitu mootorit ja veosilda. 57. rida: Kõrgemal pingel töötab eelkõige [[veomootor]], samuti võidakse seda kasutada kütte ja valgustuse jaoks. Kuna päevavalguslambid on mõeldud madalamale pingele kui [[kontaktliin]]i pinge, siis ühendatakse need sel juhul [[jadaühendus\|järjestikku]]. [[Väikepinge]]ga toidetakse juhtimisahelaid ning sarnaselt ~~bussidele~~busside ja ~~autodele~~autodega esi-, taga- ja suunatulesid, liinisiltide valgustust, elektroonilisi tabloosid, helivõimendit jne. Väikepinge saamiseks kasutatakse [[mootorgeneraator]]it või staatilist [[muundur]]it. Ohutuskriitiliste süsteemide katkematu toite tagamiseks kasutatakse [[aku]]patareid, mistõttu osad [[väikepinge]]lised ahelad töötavad ka siis, kui vooluvõtturid ei asu kontaktliinil. Varasematel trollidel reguleeriti kiirendamisel ja pidurdamisel voolutugevust veomootorites ja seega ka sõidukiirust mootoriga järjestikku ühendatud [[kiirendustakisti]]te arvu muutmisega. Selline süsteem on ebaökonoomne, kuna palju energiat muundub soojuseks ja läheb seega kaotsi. Seetõttu juhitakse tänapäeval veomootoreid enamasti [[türistor]]idega või [[IGBT]]'-dega ja pidurdamisel kasutatakse energia tagastamist kontaktvõrku (vt.[[rekuperatiivpidurdus]]). === Pneumosüsteem === 69. rida: Trollidel on sageli kolm üksteisest sõltumatut pidurit – elektrodünaamiline (mootoriga pidurdamine), õhkpidur ja mehaaniline seisupidur. Elektrodünaamiline pidurdamine võib ~~kaasaegsetel~~tänapäevastel trollibussidel toimuda [[rekuperatsioonpidurdus\|rekuperatsiooniga]] – elektrienergia tagastamisega kontaktvõrku. Vanematel mudelitel muundub mootori genereeritav energia kiirendustakistitel soojuseks. Väikesel kiirusel ei ole elektrodünaamiline pidur enam efektiivne, mistõttu rakendub õhkpidur. Pärast trolli täielikku peatumist fikseeritakse see seisupiduriga.

Trollibuss: erinevus redaktsioonide vahel