Vikipeedia

Geograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Eemaldatud muudatus 4072764, mille tegi Sals107 (arutelu)
P majadus > majandus
1. rida:
{{toimeta}}
{{See artikkel| räägib teadusharust; õppeaine kohta vaata artiklit [[Geograafia (õppeaine)]]; Straboni teose kohta vaata artiklit [[Geograafia (Strabon)]]}}
'''Geograafia''' ehk '''maateadus''' ([[kreeka keel]]es 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on [[teadusharu|teadus]], mis uurib [[loodus]]like ja [[kultuur]]iliste [[nähtus]]te jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid [[Maa (planeet)|Maa]]l.
8. rida ⟶ 9. rida:
*Geograafia osad klassikaline jaotus kolmeks osaks (loodusgeo, inimgeo, karto)
*Seosed teiste teadustega (loodusgeo tugineb füüsikale, keemiale jne.)
*Inim- ja loodusgeogrloodusgeograafia erinevused, sarnasused ja konfliktid
*Tulevik? (Kas inim- ja loodusgeoloodusgeograafia lähevad lõplikult lahku?)
*loodusgeogr.Loodusgeograafia erinevus geoloogiast (mitte uurimisobjektis pole asi; ruum vs aeg) Geoloogia on Maa ajalugu
*Uurimisobjektid (Maa, inimkond)
*meetodid (süsteemne, kirjeldav, regioonid, analüütiline)
*GIS ja kartokartograafia; nende tähtsus geograafias
-->
 
22. rida ⟶ 23. rida:
*Geograafia eesmärgiks on kaardistamise kaudu pakkuda teavet kogu maailma kohta. [[Ptolemaios]], [[150]]
*Geograafia on kokkuvõttev teadus, mis ruumimõistet kasutades sünteesib teiste teaduste tulemusi. [[Immanuel Kant]], [[1780]]
*Geograafia on sünteesiv distsipliin, mis mõõtmise, kaardistamise ja regionaalse lähenemise kaudu seob üldise erilisega. [[Alexander von Humboldt]], [[1845]]
*Geograafia ülesandeks on pakkuda Maa muutliku pinna täpne, korrastatud ja ratsionaalne kirjeldus janing tõlgendus. [[Richard Hartshorne]], [[1959]]
*Geograafia on ühtaegu nii teadus kui ka kunst. [[Henry Clifford Darby]], [[1962]]
*Geograafia on õpetus Maast kui inimese kodust. [[Yi-Fu Tuan]], [[1991]]
31. rida ⟶ 32. rida:
[[Inimgeograafia|Inim-]] ja [[loodusgeograafia]] on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. [[19. sajand]]i lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. [[20. sajand]]i keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega.
[[Ülikool]]is ja ka [[kool]]is õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning loomulikult ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks [[Kaart (kartograafia)|kaardid]]. Kaarte kasutatakse teaduses ja argielus laialdaselt, kuid kusagil mujal pole kaart nii oluline kui geograafias. Geograafi töö lõpp-produktiks ongi tihtipeale kaart. Raske on pidada geograafiliseks tööd, milles ei sisaldu ühtegi kaarti. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob ka see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodus ja inimene mõjutavad teineteist tugevalt.
 
Erinevused ei oleks nii teravad, kui me geograafias lepiksime ainult nähtuste kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui me üritame selgitada teatud nähtuste paiknemist ja vastastikmõju läbi ruumi. Loodusgeograafia on [[loodusteadus]]: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel.
 
Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei saaks geograafiat nimetada teaduseks, kui ta siiamaani tegeleks vaid kirjeldamisega. Tänapäeval otsivad geograafid peamiselt vastust küsimustele miks? ja kuidas?
Erinevusena võib välja tuua näiteks uurimisobjekti. Loodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski Maa üksikute osadega. Inimgeograafia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega. Siiski ei ole tegemist millegi [[anatoomia]]- või [[psühholoogia]] <nowiki/>sarnasega, sest inimgeograafe ei huvita üksik inimene. Huvi pakuvad inimeste grupid ja nende paiknemine ning liikumine ruumis, selle põhjused ja tagajärjed. Põhiliseks loodus- ja inimgeograafia erinevuseks on siiski see, et loodusgeograafe huvitab põhiliselt erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise paigutuse alusel, inimgeograafe huvitab peamiselt ühe nähtuse korraldus ja levik ruumis.
 
== Geograafia allharud ==
=== Loodusgeograafia ===
 
Loodusgeograafia on geograafia haru, mille sisu on sarnane [[maateadus]]e omaga. Selle eesmärg on uurida ja saada aru [[litosfäär]]i, [[hüdrosfäär]]i, [[atmosfäär]]i, [[pedosfäär]]i füüsikat ning maailma [[taimestik]]ku ja [[loomastik]]ku jaotust Maal ([[biosfäär]]i). Loodusgeograafiat saab jagada järgmisteks allharudeks:
:{| style="border:1px solid #ddd; text-align:center; margin: auto;" cellspacing="15"
| [[Pilt:Línea de Wallace.jpg|96px]] || [[Pilt:Cyclone Catarina from the ISS on March 26 2004.JPG|96px]] || [[Pilt:Meridian convergence and spehrical excess.png|96px]] || [[Pilt:Delicate Arch LaSalle.jpg|96px]] || [[Pilt:Receding glacier-en.svg|96px]]
|-
| [[Biogeograafia]] || [[Meteoroloogia]] &ja [[klimatoloogia]] || [[Geodeesia]] || [[Geomorfoloogia]] || [[Glatsioloogia]]
|-
|[[Pilt:Meander.svg|96px]] || [[Pilt:Khajuraho-landscape.jpg|96px]] || [[Pilt:World11.jpg|96px]] || [[Pilt:Soil profile.jpg|96px]] || [[Pilt:Pangea animation 03.gif|96px]]
|-
|[[Hüdroloogia]] &ja [[Hüdrograafiahüdrograafia]] || [[Maastikuteadus]] || [[Okeanograafia]] || [[Mullateadus]] || [[Paleogeograafia]]
|}
 
===Inimgeograafia===
 
Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb [[ühiskond|ühiskonna]] ja [[keskkond|keskkonna]] vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. TaSee hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majaduslikuidmajaduslikke aspekte.
 
InimgeograafiatInimgeograafia saab jagada järgmisteks allharudeksharudeks (täisloetelutäielik leiadloetelu artikliston esitatud artiklis "[[inimgeograafiaInimgeograafia]]"), nagu:
 
:{| style="border:1px solid #ddd; text-align:center; margin: auto;" cellspacing="15"
| [[Pilt:Qichwa conchucos 01.jpg|96px]] || [[Pilt:Christaller model 1.jpg|96px]] || [[Pilt:Star of life.svg|96px]] || [[Pilt:British Empire 1897.jpg|96px]] || [[Pilt:UN General Assembly.jpg|96px]]
|-
|[[Kultuurigeograafia]] || [[Majandusgeograafia]] || [[Meditsiinigeograafia]] || [[Ajalooline geograafia]] || [[Poliitiline geograafia]] &ja [[Geopoliitikageopoliitika]]
|-
|[[Pilt:ReligionSymbol.svg|96px]] || [[Pilt:US-hoosier-family.jpg|96px]] || [[Pilt:RERParisVision2025.png|96px]] || [[Pilt:Touristenmassen auf der Karlsbrücke.jpg|96px]] || [[Pilt:Pyramide Comores.PNG|96px]]
149. rida ⟶ 150. rida:
== Välislingid ==
* [http://tuk.emu.ee/eesti-teadusajalugu/geograafia-ajaloost-eestis/ Geograafia ajaloost Eestis] EMÜ Teadusloo Uurimise Keskus
* [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:120431 Geograhwi ehk õpetus maailma suurusest ja maailma maadest 1880]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
 
[[Kategooria:Geograafia| ]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Geograafia"