Inglismaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
19. rida:
Inglismaal on maismaapiir põhjas [[Šotimaa]] ja läänes [[Wales]]iga.
==Sümbolid==
70. rida ⟶ 28. rida:
==Rahvastik==
Suurim linn on [[London]], mis on ka kogu [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi]] pealinn.
== Territoriaal-haldusjaotus ==
161. rida ⟶ 107. rida:
Inglismaal on moodustatud 48 tseremoniaalkrahvkonda.
===Religioosne koosseis===
*[[anglikaani kirik|anglikaane]] 31 500 000
*[[katoliiklus|katoliiklasi]] 5 000 000
*[[islam|muslimeid]] 1 600 000
*[[metodistid|metodiste]] 1 400 000
*[[judaism|judaiste]] 267 000
*[[õigeusk|õigeusulisi]] 250 000
*[[sikhid|sikhe]] 336 000
*[[hinduism|hinduiste]] 559 000
*[[baptistid|baptiste]] 140 000
*[[mormoonid|mormoone]] 100 000 – 200 000
==Majandus==
Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Ühena maailma enim arenenud riikidest on Inglismaa liider keemia ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris.
172. rida ⟶ 128. rida:
Inglismaa ametlik rahaühik on Suurbritannia naelsterling, tuntud ka Briti naela või GBP-na.
==Ajalugu==
{{Vaata|Inglismaa ajalugu}}
[[File:Roman britain 400.jpg|left|pisi|Inglismaa Rooma Impeeriumi provintsina, ca 400. aastal ]]
===Keldid Britannias===
Keldi kultuur jõudis Britanniasse umbes [[600 eKr]]. Uuem laine koos meisterliku metallikunstiga, millest annavad tunnistust pronkspeeglid ja mustritega kaunistatud kilbid, järgnes umbes [[250 eKr]]. Lääne poole liikumine on jälgitav Briti saarte keelte põhjal. Vanem [[oifeli keel]] peegeldub Iirimaa ja Põhja-Britannia [[gaeli keel]]es, braitoni keelerühmast kujunesid aga välja [[kõmri keel|kõmri]], [[korni keel|korni]] ja [[bretooni keel]] ning ilmselt ka [[piktide keel]] mõnel pool Šotimaal. Kuid roomlaste tulekuni ja ka sajandeid pärast seda, elasid keldid kõikjal üle kogu Briti saarte. Seal, mandri lääneseval, Britannias ja [[Cornwall]]is, aga eelkõige [[Wales]]is ja Iirimaal, leidsid keldid endale püsivama elupaiga<ref name="Allan">Allan, T. Peatoimetaja, 2009 Maailma müüdid, Tallinn: Ilo </ref>.
===Suurbritannia saare lõunaosa Rooma Impeeriumi provintsina===
[[Suurbritannia saar]]e lõunapoolse osa Inglismaa vallutasid [[Vana-Rooma keiser]] [[Titus]]ele allunud [[Rooma Impeerium]]i väed 44. aastal [[m.a.j]]. [[Britannica provints]]i valitsesid Rooma väejuhid [[Traianus]]e ([[Vana-Rooma keiser]], 98-117) ja [[Hadrianus]] (Vana-Rooma keiser, 117–138), kes pidas korduvalt sõdu ka alistamata [[šotlased|šoti]] hõimudega [[Suurbritannia saar]]e põhjasosas. Rooma võimu all oleva territooriumi kaitseks ehitati saare keskossa [[Hadrianuse vall]]. Rooma keisririigi lagunemise järel [[Ida-Rooma]] ja [[Lääne-Rooma]] keisririigiks jäi Britannica [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] koosseisu.
[[File:Angles, Saxons, Jutes in Britain year 600.jpg|pisi|Anglide, sakside ja jüütide asualad Inglismaal, ca 600. aastal]]
Inglismaa on oma nime ([[ladina keel|ladina]] ''Anglia'', [[inglise keel|inglise]] ''England'') saanud [[germaanlased|germaani]] [[hõim]]u [[anglid|anglite]] järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale [[5. sajand]]il ja rajasid seal kolm kuningriiki.
{{vaata|Anglosaksid}}
[[File:British isles 802.jpg|pisi|Inglismaa 802. aastal]]
===Danelaw Inglismaa===
{{Vaata|Danelaw}}
Skandinaavia [[viikingiaeg|viikingiajal]] sooritasid viikingid sõja- ja röövretki Ida-Inglismaale, kus nad [[9. sajand]]i teisel poolel allutasid Inglismaa piirkondlikud kuningad ning kehtestasid aastateks 886–954 Ida- ja Põhja-Inglismaal taanlaste ülemvõimu.
[[File:England 878.svg|left|pisi|Danelaw piirkond Inglismaal]]
===Anglosaksi Inglismaa===
{{vaata|Anglosaksi Inglismaa}}
Anglid ja saksid rajasid Inglismaale rea kuningriike, millest traditsiooniliselt loetletakse seitse ([[heptarhia]]): [[Northumbria]], [[Mercia]], [[Ida-Anglia]], [[Essex]], [[Kent]], [[Sussex]] ja [[Wessex]]. [[927]]. aastal liitis kuningas [[Athelstan]] need [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigiks]].
===Anglonormanni Inglismaa===
1066. aastal tungis Inglismaale Normandia hertsog Guillaume, alustades [[Normanni vallutus Inglismaal|normanni vallutust Inglismaal]]. [[Normanni dünastia]] valitses Inglismaal kuni [[Plantageneti dünastia]] tulekuni 1154. aastal.
[[File:Europe 1000.jpg|pisi|Euroopa poliitiline kaart, ca 1000]]
===Plantagenet' dünastia===
1154–1485 valitses Inglismaad viisteist Plantagenet'de monarhi. Dünastia vanem haru valitses alates [[Henry II]]-st kuni [[Richard II]] kukutamiseni 1399. aastal. Seejärel valitses pool sajandit noorem haru, [[Lancasteri dünastia|Lancasterid]], kuni see põrkus Rooside sõjas [[Yorki dünastia|Yorki haruga]]. Kolme Lancasteri kuninga järel läks kroon kolme Yorki kuninga kätte, kellest viimane, [[Richard III]], langes [[Bosworthi lahing]]us 1485.
Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane Inglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid "Inglise luule isa" [[Geoffrey Chaucer]]i patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli [[gooti arhitektuur]]. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas [[Must Surm]].
Pikaajaline mõju [[konstitutsiooniõigus|konstitutsioonilise õiguse]] arengule oli kuningas [[John Maata]] kinnitatud [[Magna Carta]]l, samast perioodist pärineb ka [[Inglismaa parlament|Inglismaa parlamendi]] institutsioon.
Ajastu välispoliitikat kujundas suuresti [[Saja-aastane sõda]] (1337–1453) Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Sisepoliitikat aga aastatel (1455–1487) toimunud [[Rooside sõda]].
===Tudorite Inglismaa===
{{Vaata|Tudorid}} (1485–1603), [[Henry VIII]]. [[Elizabeth I]].
===17. sajand===
Šoti ja Inglise kroonide ühendamine. Kolonisatsioon. [[Inglise kodusõda]] (1642–1651). [[Inglise Vabariik]] (1649–1660). [[Inglise restauratsioon]], [[monarhia]] taastamine. [[Kuulus revolutsioon]] (1688).
===Ühendatud Kuningriigi sünd===
[[1. mai]]l [[1707]] ühinesid [[Šotimaa kuningriik]] ja [[Inglismaa kuningriik]], mis alates [[1603]]. aastast olid olnud [[personaalunioon]]is ([[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend#Inglismaa ja Šotimaa monarhid|Inglismaa ja Šotimaa monarhid]]: [[James I (Inglismaa)|James I]], [[Charles I]], [[Oliver Cromwell]], [[Richard Cromwell]], [[Charles II]], [[James II (Inglismaa)|James II]], [[Mary II]], [[William III]], [[Anne (Suurbritannia)|Anne]]) – [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigiks]].
{{Vaata|Suurbritannia kuningriik}}
==Vaata ka==
*[[Inglismaa jalgpallikoondis]]
*[[Punane telefoniputka]]
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
{{vikisõnastikus}}
| |||