Nikaia I kirikukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Arash.pt (arutelu | kaastöö)
Eemaldatud muudatus 4112083, mille tegi 84.73.68.136 (arutelu)
Resümee puudub
1. rida:
{{NPOV}}
'''Esimene Nikaia kirikukogu''' peeti [[Nikaia]]s, tänapäeva [[Türgi]] aladel, [[20. mai]]{{lisa viide}} kuni [[25. juuli]]l [[325]]. Selle kutsus kokku Rooma keiser [[Constantinus I]] 325. aastal. Tegemist oli esimese oikumeenilise, kõiki kristlikke piiskoppe ühendava konverentsiga. I Nikaia kirikukogu on tähtsaim [[kontsiil]] kirikuajaloos, selle tulemusena moodustati esimene uskumiseks kohustuslik reegel, [[Nikaia usutunnistus]].
 
[[Kirikukogu]] kutsus kokku [[Vana-Rooma keiser]] [[Constantinus I]] 325. aastal. Tegemist oli esimese oikumeenilise, kõiki kristlikke piiskoppe ühendava konverentsiga. I Nikaia kirikukogu on tähtsaim [[kontsiil]] kirikuajaloos, selle tulemusena moodustati esimene uskumiseks kohustuslik reegel, [[Nikaia usutunnistus]].
Kontsiil kutsuti kokku, et lahendada Aleksandria kirikus tekkinud erimeelsusi [[Jeesus]]e olemuse kohta ja tema suhte kohta Jumal-Isaga. Sooviti otsustada, kas Jeesusel on sama olemus/substants (''ousia'') kui Jumal-Isal või sarnane. Aleksandria Alexander ja [[Athanasios]] väitsid, et Jeesus ja Jumal on oma olemuselt üks ([[monofüsiitlus]]). Nende vastane oli populaarne piiskop [[Areios]], kes väitis, et Jeesus ei ole Jumalaga üks, vaid lihtsalt ''sarnase'' olemusega. Kirikukogu hääletas üksmeelselt Ariuse vastu (vaid kaks olid poolt) ning pooldas Athanasiuse ja Aleksandria Alexanderi seisukohta. Hääletamine ei olnud õiglane, paljudel Areiose pooldajatel takistati kirikukogule jõudmist, tohutu tähtis oli ka keisri enese isiklik arvamus, kes kontsiilil samuti viibis. Constantinus andis selgelt mõista, et ei suhtu soosivalt Areiose pooldajatesse, seetõttu juba pelgalt Constantinuse soosingu võitmiseks paljud hääletasid Areiose vastu. Areiose pooldajaid siiski kirikukogu otsusega vaikima panna ei suudetud, [[arianism|ariaanide]] ketserlik liikumine oli väga elujõuline ning võimas läbi terve esimese aastatuhande.
[[Pilt:Constantine Musei Capitolini.jpg|pisi|[[Vana-Rooma keiser]] [[Constantinus I]] ]]
Kontsiil kutsuti kokku, et lahendada Aleksandria kirikus tekkinud erimeelsusi [[Jeesus]]e olemuse kohta ja tema suhte kohta Jumal-Isaga. Sooviti otsustada, kas Jeesusel on sama olemus/substants (''ousia'') kui Jumal-Isal või sarnane. Aleksandria Alexander ja [[Athanasios]] väitsid, et Jeesus ja Jumal on oma olemuselt üks ([[monofüsiitlus]]). Nende vastane oli populaarne piiskop [[Areios]], kes väitis, et Jeesus ei ole Jumalaga üks, vaid lihtsalt ''sarnase'' olemusega.
==Kirikukogu otsused==
Kontsiil kutsuti kokku, et lahendada Aleksandria kirikus tekkinud erimeelsusi [[Jeesus]]e olemuse kohta ja tema suhte kohta Jumal-Isaga. Sooviti otsustada, kas Jeesusel on sama olemus/substants (''ousia'') kui Jumal-Isal või sarnane. Aleksandria Alexander ja [[Athanasios]] väitsid, et Jeesus ja Jumal on oma olemuselt üks ([[monofüsiitlus]]). Nende vastane oli populaarne piiskop [[Areios]], kes väitis, et Jeesus ei ole Jumalaga üks, vaid lihtsalt ''sarnase'' olemusega. Kirikukogu hääletas üksmeelselt Ariuse vastu (vaid kaks olid poolt) ning pooldas Athanasiuse ja Aleksandria Alexanderi seisukohta. Hääletamine ei olnud õiglane, paljudel Areiose pooldajatel takistati kirikukogule jõudmist, tohutu tähtis oli ka keisri enese isiklik arvamus, kes kontsiilil[[kontsiil]]il samuti viibis. Constantinus andis selgelt mõista, et ei suhtu soosivalt Areiose pooldajatesse, seetõttu juba pelgalt Constantinuse soosingu võitmiseks paljud hääletasid Areiose vastu. Areiose pooldajaid siiski kirikukogu otsusega vaikima panna ei suudetud, [[arianism|ariaanide]] ketserlik liikumine oli väga elujõuline ning võimas läbi terve esimese aastatuhande.
 
Teine asi, mida Nikaia kirikukogul arutati, oli [[ülestõusmispühad]]e (paasapühade[[paasapühad]]e) kuupäeva kindlaks määramine. Tegemist oli tähtsaima pühaga kristlikus kalendris ning [[4. sajand]]il valitsesid suured erimeelsused pühade toimumise aja kohta kõikjal [[Rooma impeerium]]is. Kirikukogu otsustas, et Jeesuse ülestõusmist tuleb tähistada esimesel pühapäeval pärast esimest täiskuuööd, mis järgneb [[kevadine pööripäev|kevadisele pööripäevale]]. See langes teisele kuupäevale kui juutide paasapühad.
 
Ajalooliselt on I Nikaia kirikukogu äärmiselt tähtis, see on esimene üritus jõuda konsensusele kirikus läbi üleüldise arutelu. Teoloogiliselt oli see eksitus, kuna alustati usutunnistuse väljatöötamisega, mis tugines antiikaja moefilosoofiale, platonismle. Kirikukogu otsus ei kujunenud normatiivseks kristlastele, mis põhjustas järgnevate kirikukogude kokkukutsumise.
10. rida ⟶ 14. rida:
==Riikliku kristluse tekkimine==
 
Pärast Nikaia kirikukogu ja Constantinuse valitsemisaega muutus kirik autoriteetseks, tsentraliseeritud ja [[Rooma keisririik|Rooma keisririigiga]] seotud organisatsiooniks, mille seisukohti ei tohtinud kritiseerida.

Pärast tedaConstantinust valitsenud keiser [[Theodosius I]] muutus kirik veelgi autoritaarsemaks., Tata keelas kristlikel teisitimõtlejatel[[teisitimõtleja]]tel kogunemise, andis kõik kirikud üle kolmainsuse[[kolmainsus]]e idee pooldajatele ning lasi 390. aastal hävitada Aleksandrias[[Aleksandria]]s Serafi[[Seraf]]i kuju.<ref>Wells, H. George. The Outline of History: Being a Palin History of Life and Mankind. London, Toronto, 1934. Lk. 549.</ref>
 
==Viited==