Kõrvukrebane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
27. rida:
 
Kõrvukrebane elab [[Aafrika]] [[savann]]ides. Ta sai nime oma suurte [[kõrv]]ade järgi. [[Fossiil]]ileidude põhjal on teada, et kõrvukrebane oli olemas hiljemalt kesk-[[pleistotseen]]is, umbes 800 000 aastat tagasi.<ref>[http://paleobackup.nceas.ucsb.edu:8110/cgi-bin/bridge.pl?action=checkTaxonInfo&taxon_no=41228&is_real_user=1 Paleobiology Database: ''Otocyon'' Basic info].</ref> Kõrvukrebane oli pleistotseenis laialt levinud.<ref name=sd>[http://animals.sandiegozoo.org/animals/bat-eared-fox Bat-eared fox]</ref>
 
Varaseim fossiil on pärit [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigist]] hilis-[[pliotseen]]ist pärit [[Hearthi koobas|Hearthi koopa]] väljakaevamistelt. [[Tansaania]]st hilis-pliotseeni–vara-pleistotseeni setetest [[Olduvai I]] leiti väljasurnud kõrvukrebase ''[[Otocyon recki]]'' fossiil.<ref name=smith>[http://www.science.smith.edu/msi/pdf/i1545-1410-766-1-1.pdf MAMMALIAN SPECIES No. 766, pp. 1–5, 3 figs. Otocyon megalotis]</ref>
 
==Süstemaatika==
37. rida ⟶ 35. rida:
* ''[[Otocyon megalotis megalotis]]'' (Desmarest 1822), sünonüümid ''Agriodus auritus'' (Smith 1840), ''Canis lalandii'' (Desmoulins 1823), ''Otocyon caffer'' (Müller 1836), ''Otocyon steinhardti'' (Zukowsky 1924)<ref>[https://paleobiodb.org/cgi-bin/bridge.pl?a=basicTaxonInfo&taxon_no=240227 Paleobiology Database]</ref>
* ''[[Otocyon megalotis virgatus]]'' (Miller 1909), sünonüümid ''Otocyon virgatus'', ''Otocyon megalotis canescens'' (Cabrera 1910)<ref>[https://paleobiodb.org/cgi-bin/bridge.pl?a=basicTaxonInfo&taxon_no=240226 Paleobiology Database]</ref>
 
==Põlvnemine ja kromosoomistik==
 
[[Fülogenees]]iuuringud näitavad, et kõrvukrebane eraldus teistest koerlastest umbes 7 miljonit aastat tagasi. Vanimad fossiilid on ligi kaks miljonit aastat vanad. Teda peetakse lähedaseks [[hallrebane|hallrebasega]] (sealhulgas [[ranna-hallrebane|ranna-hallrebasega]]).
 
Tänapäeva kõrvukrebase eellased ilmusid Aafrikasse [[pliotseen]]is.<ref>Udo Ganloßer, Claudio Silleo-Zubiri. Wilde Hunde, Filander Verlag 2006, Der Löffelhund 89, 90 Jan A. J. Nel ISBN=3-930831-63-5</ref> Varaseim fossiil on pärit [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigist]] hilis-[[pliotseen]]ist pärit [[Hearthi koobas|Hearthi koopa]] väljakaevamistelt. [[Tansaania]]st hilis-pliotseeni–vara-pleistotseeni setetest [[Olduvai I]] leiti väljasurnud kõrvukrebase ''[[Otocyon recki]]'' fossiil.<ref name=smith>[http://www.science.smith.edu/msi/pdf/i1545-1410-766-1-1.pdf MAMMALIAN SPECIES No. 766, pp. 1–5, 3 figs. Otocyon megalotis]</ref>
 
On aga ka uuringuid, mille järgi on kõrvukrebase lähim sugulane [[kährik]].<ref>Carolyne Bardeleben, Rachael L. Moore and Robert K. Wayne: ''A molecular phylogeny of the Canidae based on six nuclear loci''. In: ''Molecular Phylogenetics and Evolution'' 2005, Bd. 37, Nr. 3, S. 815–831.</ref>
 
Kõrvukrebasega väga sarnaseks on peetud [[kapi rebane|kapi rebast]], kes on veidi väiksem, hõbedasema karvaga ja väiksemate kõrvadega. Nende liikide esindajate lõunapoolne levila suures osas kattub.<ref name=mammals/>
 
[[Kromosoom]]e on 72.<ref name=smith/>
 
==Levila ja elupaigad==
49. rida ⟶ 59. rida:
 
==Eluiga==
[[Loomaaed|Loomaaias]] elavad kõrvukrebased kuni 13-aastaseks, looduses elavatel loomadel peetakse kõrgeimaks vanuseks 9 aastat.<ref>Jan F. Kamler, David W. Macdonald: ''Longevity of a wild bat-eared fox''. In: ''South African Journal of Wildlife Research'' 2006, Bd. 36, Nr. 2, S. 199–200.</ref> Loomaaias on kõrvukrebane elanud 13 aasta ja 9 kuu vanuseks.<ref name=smith/>
 
==Välimus==
70. rida ⟶ 80. rida:
Kõrvukrebase värvus varieerub hallikasbeežist kollakaspruunini, vahel ka tumedama pruunini. Vanemad loomad on tavaliselt erksamavärvilised.<ref name="canids"/>
 
[[Aluskarv]] on hall, valgete karvaotstega, karva pikkus on umbes 3 cm. [[Pealiskarv]] on peamiselt must valgete otstega, umbes 5,5 cm pikkune.<ref name="south" /> Mõnikord on näha tumedam seljatriip.<ref name="canids">Claudio Sillero-Zubiri, Michael Hoffmann, David W Macdonald: ''Canids: Foxes, Wolves, Jackals, and Dogs : Status Survey and Conservation''. IUCN 2004, S. 183ff.</ref> Lõua- ja kurgualune, rind ja kõht on pruunikaskollased, selg ja küljed hallikamad. Osa käppadest, sabaots ja kõrvatipud on mustad, nägu ja kõrvade esiküljed valged.<ref name=mammals/>
 
==Anatoomia ja füsioloogia==
93. rida ⟶ 103. rida:
===Hambad===
 
Kõrvukrebasel on väga iseloomulik hammastu. [[Hambad]] on kohastunud putukate söömiseks ja seetõttu on need palju väiksemad kui teistel koerlastel.<ref>J.A. Kieser Gnathomandibular Morphology and Character Displacement in the Bat-eared Fox, Journal of Mammalogy May 1995 vol 76 issue 2 lk 542–550</ref> Kõigist teistest koerlastest eristab teda aga eelkõige suurem [[purihammas]]te arv. Kõrvukrebase [[hambavalem]] on i 3/3, c 1/1, p 4/4, m 3–4/4–5, seega kokku on tal hambaid 46–50.<ref name=smith/> Teistel koerlastel on kummalgi pool kaks ülemist ja kolm alumist purihammast (m 2/3).<ref name=sd/> Kõrvukrebasel on rohkem hambaid kui ühelgi teisel [[pärisimetajad|pärisimetajal]], välja arvatud [[hammasvaalalised]].<ref name=mammals>[https://books.google.ee/books?id=B_07noCPc4kC&lpg=RA4-PA77&dq=Otocyon%20megalotis&hl=et&pg=RA4-PA77#v=onepage&q=Otocyon%20megalotis&f=false Mammals of Africa]</ref>
 
[[Alumine lõualuu|Alumisel lõualuul]] on aste, kuhu kinnitub tugev [[mälumislihas]], mis laseb lõualuul kiiresti liikuda. Kõrvukrebane suudab [[suu]]d avada ja sulgeda kuni viis korda sekundis. Närimise ajal liiguvad kõrvad taha. Pehme toidu tarvitamine ei vähenda purihammaste lõikepindade kulumist.<ref name=smith/>
109. rida ⟶ 119. rida:
==Toitumine==
 
Kõrvukrebane sööb eelkõige [[putukad|putukaid]]. Ta kasutab saagi asukoha välja peilimiseks kõrvu. 80–90% toidust moodustavad [[termiit|termiidid]] ''[[Hodotermes mossambicus]]''. Kõrvukrebase ja selle termiidiliigi levilad kattuvad 95-protsendiliselt. Kui see liik pole kättesaadav, sööb ta ka teisi termiite, kuid ka teisi [[lülijalgsed|lülijalgseid]], sealhulgas [[sipelglased|sipelgaid]], [[mardikalised|mardikaid]], [[kilklased|kilke]], [[rohutirts]]e, [[tuhatjalgsed|tuhatjalgseid]], [[ööliblikad|ööliblikaid]], [[skorpionilised|skorpione]], [[ämblikulised|ämblikulisi]], harva ka [[linnud|linde]], väikseid [[imetajad|imetajaid]] (eelkõige [[närilised|närilisi]]), [[roomajad|roomajaid]] ja [[seened|seeni]] (''[[Kalaharituber pfeilii]]''<ref>Trappe JM, Claridge AW, Arora D, Smit WA. Desert truffles of the Kalahari: ecology, ethnomycology and taxonomy|year=2008, Economic Botany vol 62 nr 3 lk 521&ndash;529</ref>).<ref name=smith/> Putukad katavad ka suurema osa nende veevajadusest.<ref name=clark/> Kõrvukrebast ei ole nähtud [[vesi|vett]] joomas.<ref name=smith/> Harvem söövad nad ka [[mari|marju]], [[vili|vilju]], [[juur]]i, linnupoegi, [[mesi|mett]], linnumune.<ref name=sd/> Kohtades, kus on palju rohusööjate sõnnikut, söövad nad sõnnikumardikaid ja nende vastseid.<ref name=sd/> Sõnnikumardikaid söövad nad rohkem ka vihmaperioodil, kui termiitide aktiivsus on väiksem.<ref name=mammals/>
 
Keenias on piirkondi, kus termiiti ''Hodotermes mossambicus'' ei esine, seal toituvad kõrvukrebased ka termiidist ''[[Odontotermes]]''.
 
Kõrvukrebase väljaheites sisalduvad seemned on idanemisvõimelised.<ref name="smith"/>
 
Pole täheldatud, et kõrvukrebased oleksid toitu tagavaraks varunud või toidu pärast omavahel võidelnud. Loomaaias elavad kõrvukrebased jätavad ülearuse toidu tavaliselt vedelema. Loomaaias on nad ära söönud ka neile pakutud [[hobuseliha]], elusad [[hiir]]ed ja [[puuvili|puuviljad]].<ref name=smith/>
 
==Eluase==
133. rida ⟶ 147. rida:
Inimesed peavad teda üldiselt kasulikuks, sest ta hävitab termiite. Vahel peetakse kõrvukrebaseid ekslikult [[koduloom]]ade murdjateks, sest neid nähakse korjustelt usse söömas.<ref name="canids" /> Tegelikult ei ole ta oma hammaste ehituse tõttu suuteline suuremaid loomi murdma.
 
Kõrvukrebane ei ole eriti hinnatud jahisaak. Tema talvekasukat peetakse väärtuslikuks ja karusnahku mõnel määral müüakse. Lõuna-AafrikasAafrika lõunaosas (eriti Botswanas<ref name=smith/>) müüakse nahku või topiseid jahitrofeedena.<ref name=iucn/>
 
Lõuna-Aafrikas peetakse neid mõnikord [[lemmikloom]]adena.<ref name="canids" /> Nad on levinud ka loomaaedades.