Arianism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
arianismi mõju islamile.
Resümee puudub
1. rida:
'''Arianism''' ehk '''ariaanlus''' oli [[4. sajand|4.]]–[[7. sajand]]il levinud [[kristlus|kristlik]] õpetus, mis sai nime [[Aleksandria]] [[presbüter]]i [[Areios]]e järgi.
 
Ariaanluses polnud [[kolmainsus]]õpetust sellisel kujul nagu [[usutunnistus]]tes, mis sõnastati esimestel [[oikumeeniline|oikumeenilistel]] kirikukogudel[[kirikukogu]]del, Areiose õpetuse vastu.
 
Ariaanlik [[kristoloogia|kristoloogiline]] õpetus eitab enne loomist olevat (pre-eksisteerivat) [[Jeesus Kristus]]e kui [[Jumala Poeg|Jumala Poja]] täielikku jumalikkust. Areios väitis, et "oli aeg, kui teda ei olnud," ja seega on Kristus loodud ja ajalik. See on vastuolus [[kolmainsus|kolmainsuseõpetusega]]. Kirik kuulutas [[I Nikaia kirikukogu]]l ([[325]]) arianismi [[ketserlus|väärõpetuseks]] ja pani Aleksandria Areiose (surn 336) [[kirikuvanne|kirikuvande]] alla.
 
Arianismi tähtsad esindajad olid Areiose kõrval [[Eusebius Nikomedeiast]], [[Eunomios]], [[Felix II (vastupaavst)|vastupaavst Felix II]], [[Wulfila]] ja [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarhid]] [[Makedonios]], [[Eudoxios Antiookiast|Eudoxios]] [[Antiookia]]st, [[Demophilos]] ja [[Maxentius]].
 
Arianismi tähtsamad vastased olid [[Athanasios]] Aleksandriast, [[Basileios Kaisareast]], [[Gregorios Nazianzosest]], [[Gregorios Nyssast]], [[Ambrosius]] Milanost ja [[Hilarius]] Poitiers'st.
11. rida:
[[Hilisantiikaeg|Hilisantiikajal]] kasutasid I Nikaia kirikukogu otsuste pooldajad oma vastaste kohta nimetust "ariaanid" ka juhul, kui need tegelikult ei olnudki Areiose õpetuse pooldajad.
Mitmed [[germaanlased|germaani rahvad]], nagu [[läänegoodid]], [[langobardid]], [[burgundid]] ja [[vandaalid]], omandasid [[ristiusk|ristiusu]] esmalt arianismi kaudu.
 
Kui Nikomedeia[[Nikomeedia]] [[piiskop]], ariaan Eusebios pühitses [[Wulfila]] (311–383) [[goodid|gootide]] piiskopiks[[piiskop]]iks, võtsid [[idagermaanlased]] vastu ristiusu Areiose õpetusena. Alles [[Frangid|Frangi]] kuningas [[Chlodovech I]] võttis ristiusu vastu [[katoliku]] õpetusena.
 
Kuna [[Muhammad]] oli legendi järgi kaupmehena kohtunud ariaanliku eremiidi Sergiosega, siis on alust arvata, et arianism mõjutas ka [[islam]]<nowiki/>i kujunemist. Nagu arianismis, nii ka islamis tunnustatakse Jeesust[[Jeesus]]t kui Jumala saadikut ja prohvetit[[prohvet]]it, kuid mitte kui jumalust.
 
Peale [[reformatsioon]]i tekkis kolmainsuse vastane liikumine, mis taaskasutas arianismi arusaamu (selle liikumise pooldajad kutsusid end poola vendadeks). XVIII[[18. sajandilsajand]]il levis arianism Inglismaal, eesotsas [[Isaac Newton]]iga.
 
==Välislingid==