Opel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Frankfurtis > Frankfurdis |
|||
1. rida:
{{See artikkel| on autotootja kohta, Syd Barretti albumi kohta vaata [[Opel (album)]].}}
'''Adam Opel GmbH''' on [[Saksamaa]] [[auto]]tootja,
== Opeli ajalugu ==
===1899–1919===
'''1899''' –
'''1901''' –
'''1902''' –
'''1903''' – Opel konstrueerib esimene 4-silindrilise mootori, mis paigaldatakse mudelile 20/22 hj. Ehitatakse esimene võidusõiduauto
'''1906''' –
'''1907''' – Taunuse regioonis Keisri auhinnale korraldatud võidusõidul võidab [[Carl Jörns]] 7,8
'''1909''' –
'''1910''' –
'''1911''' – Opel lööb läbi erinevatel aladel. Esimene lennukimootor saab [[Euleri biplaan]]i jõuallikaks, suuremad mõisad künnavad oma põlde [[mootorader|mootorad]]raga.
'''1912''' –
'''1913''' – [[Grand Prix võidusõit|Grand Prix võidusõi]]dul osalevad moodsaima tehnikaga varustatud autod: Opeli inseneridel on õnnestunud luua revolutsiooniline jõuallikas – neljasilindrilise 4-liitrise töömahuga mootori iga silindri kohta on kaks sisselaske- ja kaks väljalaskeklappi mida käitab nookurite kaudu üks ülanukkvõll. Aasta hiljem lubavad reeglid viia mootori töömahu kuni 4,5 liitrini ja võimsuseks saavutatakse 110 hj. Prantsuse Grand Prix õnnestumine tõotab edukat hooaega, kuid esimene maailmasõda peatab rahumeelsed lahingud võidusõiduradadel.
'''1914''' –
'''1915''' –
'''1919''' –
===1920–1939===
'''1923''' – [[
'''1924''' – Opel investeerib 1 000 000 [[kuldmark]]a autotootmise moderniseerimisse ja võtab esimesena Saksa autotootjatest kasutusele revolutsioonilise [[konveiermeetod]]i.
Esimene konveiermeetodil toodetud mudel 4/12 hj – rahva seas tuntud kui legendaarne
Tehnilised andmed: 4-silindriline reasmootor, töömaht 951 cm³ 14 hj 2400 p/min, tippkiirus 60 km/h.
'''1925''' –
'''1928''' –
Esimene kaheksasilindriline mootor paigaldatakse luksautole [[Opel Regent]].
49. rida:
[[Fritz von Opel]] kiirendab rakettautol [[RAK 1]] kaheksa sekundiga nullist sajani ja saavutab rakettautol [[RAK 2]] kiiruseks 238 km/h, mis on maailmarekord.
Esitletakse pressitud terasest raamil ülimoodsat
'''1929''' – Maailma suurim autotootja General Motors saab Opelis enamusosaluse. Opel loob esimesena Saksa autotootjatest kindlustusfirma. Autode järelmaksuga ostu finantseerib nüüdsest
'''1931''' – Opel läheb 100% General Motorsi omandusse.
Algab veoauto
Opel seab esimesena autotootjana sisse hoolduse ja teeninduse koolituse.
63. rida:
Ehitatakse uus [[Brandenburg]]i [[Brandenburgi veoautotehas|veoautotehas]], mis on võimeline tootma 25 000 veokit aastas, Opel on hetkel ainus Saksa autotootja, kes suudab aastas toota üle 100 000 sõiduki.
'''1936''' –
Aastase toodanguga 120 293 sõidukit saab Opelist Euroopa suurim autotootja.
71. rida:
'''1939''' – [[Opel Kapitän]] on miljones Opel.
Natsirežiim keelustab sõiduautode tootmise. [[Rüsselsheim]]i tehas toodab lisaks arvukatele Blitz-tüüpi veoautodele (sealhulgas
===1940–1959===
'''1944''' –
'''1945''' – Saksamaa jagatakse võitjate vahel. Tootmisliinid, kus enne valmis Opel Kadett ja kõik seadmed, mis on veel vähegi töökõlblikud, demonteeritakse ja viiakse NSV-liitu, kus neid kasutatakse kuni 1959. aastani [[Moskvitš]]i 400-seeria tootmiseks. Kurioosum – toimub Moskvitšide eksport Saksamaale, kus nende varuosadega varustamise eest hoolitseb Opel.
'''1946''' –
'''1947''' –
'''1948''' –
'''1949''' – General Motorsi abiga on Opeli tootmisvõime taastunud ja aastaga suudetakse ekspotida 40 000 sõidukit.
'''1950''' –
'''1951''' – Opel on esimene Saksa autotootja, kellel on oma katsepolügon. See rajatakse Rüsselsheimi.
94. rida:
Esimene universaalkerega sõiduauto [[Olympia Car-A-Van]].
'''1955''' –
'''1956''' –
'''1957''' –
'''1958''' –
===1960–1979===
'''1960''' –
'''1962''' –
'''1963''' –
'''1964''' –
luksusautodeks.
Tõeline lipulaev on [[Opel Diplomat]], mille 4,6
'''1965''' –
'''1966''' –
Opel Rekord B-le paigaldatakse esimene [[ülanukkvõll]]iga Opeli seeriamootor.
'''1968''' –
'''1969''' – Opel Kadetti reklaamitakse enesekindla
'''1970''' –
'''1971''' –
'''1972''' – Opel on Saksamaa suurim autotootja turuosaga 20,4%. Modifitseeritud Opel GT, mis on varustatud uusima diiselmootoriga püstitab Dudenhofeni katserajal kaks maailmarekordit ja 18 rahvusvahelist rekordit.
134. rida:
'''1974''' – [[Walter Röhrl]] ja [[Christian Geistdörfer]] võidavad Asconal Euroopa ralli meistritiitli.
'''1979''' –
===1980–1999===
'''1981''' – Opel demonstreerib oma juhtivat rolli aerodünaamikas. Ideeautoga
püstitatakse õhutakistusteguri väärtusega 0,235 maailmarekord.
'''1982''' –
Walter Röhl koos kaardilugeja Christian Geistdörfer'iga võidab teistkordselt [[Monte Carlo ralli]] ja saab maailmameistriks, võistlusauto – Opel Ascona 400.
'''1983''' – Opel nr
'''1984''' – [[Opel Kadett E]] esmaesitlus, õhutakistustegur 0,30 on väikeautode klassi maailmarekord.
150. rida:
Opel Ascona 1,8i on esimene saksa auto millel on seeriaviisiliselt katalüsaator.
'''1985''' – Opel Kadett saab
'''1986''' –
'''1988''' –
'''1989''' –
'''1990''' – Opel jätkab firma kupeetraditsioone ja esitleb tänaseni maailma voolujoonelisemat (õhutakistustegur 0,26 – maailmarekord) kupeed [[Opel Calibra]], mis lühikese ajaga saavutab liidripositsiooni omas klassis.
166. rida:
aasta jooksul ja koos Monterey ja Campo eri versioonidega saab Opel Euroopa suurimaks maasturite tootjaks.
'''1992''' –
'''1993''' –
'''1995''' –
'''1996''' –
Esimesena maailmas hakkab Opel tootma diiselmootoreid, millel on kombineeritud turbolaadimine, kütuse otsesissepritse ja neli klappi silindri kohta. Rüsselsheimis algab Opel Omegal baseeruva [[Cadillac Catera]] tootmine.
182. rida:
Esimese Euroopa autotootjana kuulub Opeli mootorivalikusse 3-silindriline mootor. 1-liitrine ja 12 klapiga mootor paigaldatakse Corsale.
Frankfurdi autonäitusel "IAA" esitletakse uut Astrat ja [[Opel Zafira]]t.
Koos Briti sõsarfirmaga [[Vauxhall]] saadakse aastaseks müügiks 1,56 miljonit autot ja turuosaga 11,5% ollakse
'''1998''' –
Esitletakse Frontera ja Monterey uusi mudeleid. Toodetud on miljon Vectrat.
Opel võidab Vectral tootjate arvestuses STC (Super Touring Car Cup).
'''1999''' – Opel tähistab autotootmise 100
===2000–2009===
'''2000''' –
'''2001''' – Genfi autonäitusel esitletakse Opel Zafira sportlikku mudelit Zafira OPC, keskkonnasõbraliku [[maagaas]]il töötavat Zafira CNG. Kütuseelemndiga Zafira HydroGen1 püstitab 11 rahvusvahelist rekordit. Rüsselsheimis avatakse maailma moodsaim autotehas. Omega saab uue 3,2
'''2002''' – Genfis esiletakse uut Opel Vectra sedaani. Leipzigis on sportlike Opel Vectra GTS 3,2 V6 (211 hj) ja Opel Astra OPC 2,0 Turbo (200 hj) esmaesitlused. Corsa ECO saab maailma ökonoomseimaks (4,9 l/100 km) [[bensiinimootor]]iga väikeautoks. Pariisis näeb maailm esmakordselt uut mahtuniversali [[Opel Meriva]]. Opel Vectra saab
'''2003''' – [[Opel Speedster]] saab "Best Performance Car '2003" auhinna. Genfi autonäitusel esitletakse Opeli uue disainisuuna esindajat – sportkupeed Opel GTC Geneve ning uudse salongilahendusega [[Opel Signum]]it. Opel Astra V8 Coupe võidab 24 tunni võidusõidu [[Nürburgring]]il. Uue 112 hj
'''2004''' –
'''2005''' – Opel Astra OPC läheb seeriatootmisse. Genfi autonäitusel on teise põlvkonna Zafira maailma esmaesitlus. Opel korraldab enneolematu "Miljoni
'''2006''' – Zafira võidab
'''2007''' – Genfi autonäitusel toimub 192 hj
'''2008''' – Eisenachi tehases konveierilt väljub 10 000 000. Corsa. Genfi autonäitusel esitletakse tulevikuautot [[Opel Meriva Concept]], mis oma vastastikku avanevate uste lahendusega “Flex-Door” mahtuniversaalide paindlikkuse uuele tasemele. Uus Opel Insignia “langeb taevast”, mis on efektseks avalöögiks mudeli maailma esmaesitluseks Londoni autonäitusel. Maailma esimese seeriaviisiliselt toodetav turbolaadimisega maagaasil (CNG) töötav auto on Opel Zafita TNG. Pariisi autonäitusel on Opel Insignia Sports Toureri maailma esmaesitlus. Opel kuulutatakse ajakirja
==Vaata ka==
| |||