'''Põlva raudteejaam''' ([[saksa keel|saksa]] ''Pölwe'') on [[raudteejaam]] [[Põlvamaa]]l [[Põlva]]s.
Põlva jaamas asub kaks madalatalates [[perroon2011]]i. pikkusegaaastast 103uus m550mm jakõrgune 294täispikk m[[ooteplatvorm]]. Raudteejaamas peatuvad kokku neli korda päevas [[Elron]]i [[Tartu-OravaKoidula raudteeliin]]il sõidab vastavalt nädalapäevale ning aastaajale 1-4sõitvad [[reisirong]]i päevasid. [[Rong]] sõidab [[Tartu]]st [[Põlva]]sse umbes 5545 minutit.
[[File:Põlva veetorn.jpg|thumb|Veetorn Põlva raudteejaama juures]]
==Ajalugu==
Jaam avati aastal [[1931]], seoses [[Tartu-PetseriLaiarööpmeline raudteeliinraudtee|laiarööpmelise]] [[Tartu–Petseri raudtee]]i rajamisega. Raudteejaama avamine onoli tähtis [[Põlva]] majanduselu arendajana.
Põlva jaamas asus varasemalt kaks madalat [[perroon]]i pikkustega 103 m ja 294 m, mis tänaseks on lammutatud.
==Jaamahoone==
Põlva [[jaamahoone]] valmisehitati tüüpkavandi järgi nagusarnaselt [[Märjamaa raudteejaam|Märjamaal]] ja, [[Vigala raudteejaam|VigalasVigala]], [[Kiidjärve raudteepeatus|Kiidjärve]] ja [[Ruusa raudteepeatus|Ruusa]] jaamahoonetega. JaamahooneTegemist on sümmeetrilise ristkülikulise põhiplaani ja madala kelpkatusega kivihoonega, mis ehitati tõenäoliselt [[Leon Johanson]]i projekti järgi 1931. aastal. Põlva jaamahoone ja abihooned on säilinud, kuid [[veetorn]] hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. <ref>[ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. lk. 60]</ref><ref>Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003)</ref>.
Põlva jaamahoone on tänaseks tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks. <ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1857 Põlva raudteejaam • XX sajandi arhitektuur • Kultuurimälestiste riiklik register]</ref>
