Hallutsinatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
37. rida:
Nimetatud hallutsinatsioonid on lihtsa struktuuriga ja võivad esineda kuni 25%-l inimestest. Kui inimene ei ole teadlik nimetatud hallutsinatsioonide olemasolust, siis hiljem peab ta kogetut reaalseteks tajuelamusteks. Võimalik, et nende hallutsinatsioonide esinemisega saab seletada mitmesuguseid [[parapsühholoogia|parapsühholoogilisi]] nähtusid, näiteks surnud ema kõne kuulmist.
==Filosoofia==
===Realism ja idealism===
[[Realism]]i seisukohast on hallutsinatsioon [[tajuelamus]], millel puudub objektiivne vaste. [[Idealism]]i seisukohast erineb hallutsinatsioon teistest tajuelamustest ainult selle poolest, et ta ei ole kooskõlas teatud korrapärasusmustritega, mida teised tajuelamused järgivad.
===Modaalsused===
Hallutsinatsioonid on võimalikud ja mõeldavad kõigi [[meeled|meelte]] puhul. Filosoofias eeldatakse sageli, et [[nägemishallutsinatsioon]]ide kohta öeldu on ülekantav kõigile modaalsustele, kuid alati see nii ei ole. Psühholoogias käsitletakse sageli nägemis- ja [[kuulmishallutsinatsioon]]e erinevalt.
===Hallutsinatsioon ja taju===
Hallutsinatsiooni puhul ei [[taju]]ta seda, mida tundub tajutavat, sest taju puhul peab olema tegu reaalse objektiga.
Tajuelamus on õige (''veridical'', ''accurate''), kui ta on vastavuses objektiga. Ehtsad tajuelamused on õiged, kui pole tegu [[illusioon]]iga. ([[Bill Brewer]]i järgi on illusiooni korral tajuelamus õige, kuid moodustub väär [[uskumus]].) Hallutsinatsioon tavaliselt ei ole õige, aga kui sellele vastav objekt on kohal, siis ta on õige.
Seega tajuelamused osalevad kas õiges tajus, illusioonis või hallutsinatsioonis. Igas neist osalemist on endal võimalik tõeselt uskuda või vääralt uskuda igas neist osalemises on endal võimalik kahelda. Mõnikord on raske otsustada, kas tegu on illusiooniga või õige taju ja väära uskumusega. Mõni kord pole selge, kas tegu on illusiooniga või hallutsinatsiooniga, näiteks [[Hermanni võre]] puhul.
==Vaata ka==
| |||