Erinevus lehekülje "Grafiti" redaktsioonide vahel

Lisatud 7 baiti ,  6 aasta eest
P
Frankfurtis > Frankfurdis
P (Fail Graffiti_in_Tartu_02.JPG on eemaldatud, sest kasutaja Green Giant kustutas selle Commonsist. Põhjus: Per commons:Commons:Deletion requests/File:Graffiti in Tartu 02.JPG.)
P (Frankfurtis > Frankfurdis)
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}
[[Pilt:03-05-2014 - Graffiti below a railway bridge - Frankfurt Main - Germany - 02.jpg|pisi|Grafiti Saksamaal [[Frankfurt|Frankfurd]]is.]]
[[Pilt:Tartu jalgrattagräfiti Kaarsillal, tundmatu autor, 3. august 2012.jpg|pisi|Grafitikunstnike seas on levinud logode modifitseerimine ja remiksimine. [[Tartu]] kui jalgrattalinna teemaline grafiti [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsillal]] jätkab [[New York|New Yorgi]] logo "[[I Love NY]]" ainetel loodud logode traditsioone.]]
'''Grafiti''' (eesti keeles on pakutud ka sõna '''kriipamine''') on [[pilt]]ide või [[tekst]]ide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka [[vandalism]]iks.
Grafititeos on '''grafiito''' ehk '''grafiti'''.
 
Grafiti võib kitsamalt viidata ka suurele lahtise käega tehtud aerosool- või muude ilmastikukindlate värvidega teosele ning selliselsel juhul vastandub see ''stencil''-leile ehk [[šabloonkunst]]ile.<ref name="Potentsiaal">[[Robert Hein]]: [http://www.ohtuleht.ee/536961/tanavakunst-eestis-potentsiaali-on-tohutult-arenemisruumi-veel-piisavalt Tänavakunst Eestis: "Potentsiaali on tohutult, arenemisruumi veel piisavalt!"] Õhtuleht, 13. august 2013</ref>
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Grafiti Tartu Toomkiriku lõunatornis (1828), 7. juuli 2011.jpg|pisi|left|Ligi kahe sajandi vanune (1828) grafiti [[Tartu Toomkirik]]u lõunatornis, suvi 2011.]]
Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised, on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni ning jõuavad tänapäeva seina- või monumentaalmaali ajaloo kaudu. Tavaliselt ei peeta neid siiski grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.
 
[[Pilt:Graffiti Tallinna vanalinnas Lühikeses jalas, 8. august 2011.jpg|pisi|Sõnamänguline grafiti viitab [[René Magritte]]'i maalile "Piltide reetlikkus", millel on kiri "See ei ole piip". Tallinna vanalinn, suvi 2011.]]
Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] 1960.–70–1970. aastaid, mil noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (''a la'' "Mati oli siin" – nn ''tag''-grafiti). Üks esimesi laiemalt tuntud grafiti viljelejaid on [[TAKI 183]]. Tegemist oli [[New York|New Yorgis]] kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.
 
1970. aastate alguseks oli oma nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, grafititegijad võtsid kasutusele mitmesuguseid kirjastiile. Sellest arenesid välja eri grafitistiilid, nagu ''throw-up'', ''piece'', ''wildstyle'', ''stencil'' ([[šabloon]]i abil tehtud grafiti), ''mural'' (tervet seina kattev grafiti) jm.
Territooriumi märgistamise ja muude otseste sotsiaalsete funktsioonide kõrval võib tänapäeva grafiti kanda ka poliitilist ja sotsiaalset sõnumit<ref>[[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/1212682/tanavakunstnik-narrib-jokkijaid/ "Tänavakunstnik narrib jokkijaid"] Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)</ref>, mängida kunstiajalooliste viidetega ning olla sellisena lausa filosoofiline.
 
Viimastel aastakümnetel on n-ö ametliku kunstikorralduse suhtumine grafitisse muutunud ning grafiti on hakanud jõudma tunnustatud kunstiliikide hulka nii mujal maailmas kui ka Eestis. Nii korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali [[Stencibility]], [[Tartu noore kunsti oksjon]]ile on pandud tänavakunstnike [[Müra2000]], [[MinaJaLydia]] ningja [[Edward von Lõngus]]e teoseid, janing originaalšabloone on ostnud [[Tartu kunstimuuseum]].<ref>[[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/1211124/kodumaine-tanavakunst-hakkab-murdeeast-valja-kasvama/ "Kodumaine tänavakunst hakkab murdeeast välja kasvama"] Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)</ref>
 
==Grafiti Eestis==
Alates 2010. aastast korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali "[[Stencibility]]". 2013. aastal alustai Pärnus festivaliga "[[Sõnum seinal]]".
 
Eesti tänavakunsti iseloomustamisel on välja toodud, et Tallinnas tõuseb pigem esile lahtise käega tehtud kiire grafiti ningja Tartus šabloonkunst, mis vajab tegemiseks rohkem aega.<ref name="Potentsiaal" />
 
Üheks Eesti tuntuimaks tänavakunstnikuks on [[Edward von Lõngus]].
123 725

muudatust