Taju: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
34. rida:
==Filosoofia==
===Taju olemus===
Kui öeldakse, et keegi tajub, et ''p'', siis see implitseerib, et ''p''. Kui kellelgi on [[tajuelamus]], et ''p'', siis see ei implitseeri, et ''p''. Sellepärast tekib küsimus, kuidas tajuelamus on seotud tajutava reaalsusega.
===Taju fenomenoloogia===
[[Tajuelamus]]ele on subjektiivselt iseloomulik avatus maailmale, st otsene ja vahetu ligipääs reaalsusele.
Tajuelamuse objektid on tavakäsituses objektiivsed avalikud objektid. Tajutakse ka nende omadusi (mille objektiivsus pole alati selge). Kuigi mõne [[tajuteooria]] järgi tajutakse objektiivseid objekte millegi subjektiivse tajumise kaudu, tundub tajuelamus tajujale peaaegu kõigi tajuteooriate järgi objektiivse maailma teadvustamisena, mitte taju enda põhjustatud asjade teadvustamisena. Näiteks nägemiselamust kirjeldatakse tavaliselt rääkides kogemusest erinevatest nähtavatest objektidest ja nende omadustest ning kasutades [[mõiste]]id, mis ei piirdu [[kuju]]de ja [[värvus]]tega. Neil kirjeldustel on väljaspool kogemust eksisteerivate asjade [[sidumus]]. Parim viis kirjeldada ilma niisuguse sidumuseta on öelda, et tajujal on niisugune tajuelamus, mida oleks loomulik kirjeldada sõnastuses, millel muidu oleks niisugune sidumus. Tõsiasi, et taju fenomenoloogia on niisugune, ei välista idealistlikke tajuteooriaid, mille järgi tajutavad objektid ja omadused on subjektiivsed.
Tajuelamuse tavakäsituse järgi on elamuse [[fenomeniline iseloom]] seotud tajutavate tegelike objektide loomusega. Elamuse fenomenilist iseloomu on kõige parem edasi anda kogemuse objektide kaudu ja selle kaudu, millistena need meile tunduvad. Analoogne lugu on [[uskumus]]tega: nende loomust on kõige parem edasi anda, kirjeldades seda, mille kohta uskumus käib. Tajuelamuse fenomeniline iseloom sõltub tajutavatest objektidest, aga kuidagi teisiti kui uskumuste puhul. Taju puhul kogetakse objekti kohalolevana nii, nagu see uskumuse, [[mõte|mõtte]] ja paljude teiste [[vaimuseisund]]ite ja [[vaimusündmus]]te puhul ei ole. See kohalolu ei ole lihtsalt objektiivne olemasolu (erinevalt [[teadmine|teadmise]], mõtte ja [[kujutlus]]e juhtumist). Tajule on iseloomulik, et teda piirab see, missugune on taju kohalolev objekt tajumise hetkel. Taju on vahetu ja elav, nii nagu mõte ei ole: asi on selles, et tajutavad objektid ja nende omadused on tajumise ajal tajujale tegelikult antud.
Tajuelamus on läbipaistev selles mõttes, et [[refleksioon]] või [[introspektsioon]] tajuelamuste üle ilmutab, et me ei teadvusta mitte elamusi ja nende tunnuseid ([[kvaal]]e), vaid nende objektiivseid objekte. On vastu väidetud, et näiteks kui prillid eest ära võtta, siis nägemuselamus on teistsugune, ilma et objekte teistsugustena nähtaks; nii et võib-olla läbipaistmatuse tees ei kuulu taju tervemõistuslikku käsitusse.
Tajuobjektide objektiivsus ei käi ainult [[nägemine|nägemise]], vaid ka teiste meelte kohta. Usutav on öelda, et me kuuleme asju [[heli]]de kuulmise kaudu, ja helid on meie kogemuses objektiivsed. Sama lugu on [[lõhn]]adega. Mõned metafüüsilised teooriad eitavad helide ja lõhnade objektiivsust, aga need teooriad lahknevad tervemõistuslikust arusaamast.
===Tajuprobleem===
{{vaata|Tajuprobleem}}
| |||