Erinevus lehekülje "Jõhvi raudteejaam" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[File:Johvi Railway Station 2011.jpg|thumb|Jõhvi raudteejaam]]
[[Pilt:Jõhvi raudteejaama hoone, 4. november 2012.jpg|pisi]]
[[File:Juuniküüditamise mälestuskivi Jõhvi raudteejaama ees, 4. november 2012.jpg|pisi|[[Juuniküüditamine|Juuniküüditamise]] mälestuskivi Jõhvi raudteejaama ees.]]
'''Jõhvi raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Ida-Virumaa]]l [[Jõhvi]]s.
 
 
==Ajalugu==
Praeguse Jõhvi raudteejaama asukohale rajati peatus ühes puidust ootepaviljoniga [[1929]]. aastal. Peatuse esialgseks nimeks sai "Jõhvi alev".
Raudteejaam rajati aastal [[1936]].
[[1936]]. aastaks oli praegusest Jõhvist saanud täiemõõtmeline [[raudteejaam]], ühes kõrvalteede, ladude ning jaamahoonega. Samal aastal anti jaamale nimeks "Jõhvi". Varasemalt Jõhvi nime kandnud jaam nimetati ümber "Toilaks" (vt [[Toila raudteejaam]]).
 
[[Juuniküüditamine|Juunis 1941]] ja [[Märtsiküüditamine|märtsis 1949]] küüditati läbi Jõhvi raudteejaama NSV Liidu sisemaale Siberisse Eestimaa elanikke. <ref>[http://www.postimees.ee/1643573/ouduste-oo-martsis-1949-tana-ohtul-algas-kuuditamine Postimees: "Õuduste öö märtsis 1949: täna õhtul algas küüditamine" 24.03.2007]</ref>
 
==Jaamahoone==
Esimene [[jaamahoone]] oli esinduslik ning seda kutsuti rahvasuus presidendi- või Pätsu jaamaks, sest [[Toila]]-[[Oru loss]]i sõitnud [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]]i ja tema külaliste jaoks olid seal kaks eraldi ruumi. [[19. september|19. septembril]] [[1944]] lasid taganevad [[sakslased]] hoone õhku. [[1950]]. aastal valmis uus, tüüpprojekti järgi ehitatud hoone, mis praegu seisab tühjana.<ref>Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)</ref>
 
[[1950]]. aastal valmis uus, tüüpprojekti järgi rõhutatult klassitsismipärane [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik]] kivihoone, mis praegu seisab tühjalt ja on halvas seisukorras. Hoone on identne [[Jõgeva raudteejaam|Jõgeva]] jaamahoonega.<ref>[ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring.]</ref>
 
[[2013]]. aastal avaldas omanik [[Eesti Raudtee]] soovi hoone lammutada. <ref>[http://pr.pohjarannik.ee/?p=7470 Põhjarannik: "Raudtee-ettevõte soovib Jõhvi jaamahoone lammutada" 16.04.2013]</ref>
 
==Reisirongiliiklus==
418

muudatust