Sõnajalgtaimed: erinevus redaktsioonide vahel

Sõnajalgtaimede klassifitseerimisel on tõsiseks raskuseks varjatud liigid. Varjatud liik on väliselt väga sarnane mõnelemõne teiseleteise liigileliigiga, kuid erineb sellest geneetiliselt, nii et omavaheline ristumine on võimatu. Mõnikord on selleks mingi liigi diploidne ja tetraploidne vorm. Paljudel juhtudel tuleb niisuguses olukorras määrata uus liik. Tõenäoliselt on veel palju varjatud sõnajalaliike avastamata ja määramata.

Sõnajalgtaimed ilmusid [[kivistis]]tesse varases [[karbon]]is. [[Triias]]est on teada juba palju tänapäevaseid [[perekond (bioloogia)|perekondi]]. Hilis[[kriit (ajastu)|kriidis]] toimus nii-öelda suur sõnajalaplahvatus: sõnajalgtaimed mitmekesistusid oluliselt ja tekkisid paljud tänapäeva perekonnad. Suur osa [[fossiilne kütusFossiilkütus|fossiilsetest kütustestfossiilkütustest]], näiteks [[põlevkivi]]st, koosneb [[keskaegkond|keskaegkonna]] sõnajalgtaimede jäänustest.

Sõnajalad võtavad endasse [[pinnas]]es olevaid [[raskemetall]]e ja mürkaineid, eriti [[arseen]]i. Sel põhjusel kasutatakse sõnajalgu pinnase puhastamiseks. [[Moskiitosõnajalg]] seondabseob õhust [[lämmastik]]ku, mida seejärel teised taimed saavad kasutada; sel põhjusel kasutatakse moskiitosõnajalga [[põllumajandus]]es.