Vääveldioksiid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
'''Vääveldioksiid''' ([[keemiline valem]] '''SO<sub>2</sub>''') on ühest [[väävel|väävli]] ja kahest [[hapnik]]u [[aatom]]ist koosneva [[molekul]]iga [[oksiid]].
Vääveldioksiid on [[normaaltingimused|normaaltingimustel]] värvitu [[gaas]].
Vääveldioksiid tekib väävli ja [[sulfiidid]]e [[põlemine|põlemisel]]. [[Vesi|Vees]] [[lahustumine|lahustudes]] moodustab [[väävlishape|väävlishappe]] (H<sub>2</sub>SO<sub>3</sub>).<ref>Karik, H. & Truus, K. (2003). Elementide keemia: ülikooliõpik anorgaanilisest keemiast. Ilo. Lk 480. ISBN 9985574990</ref>
Vääveldioksiidi tekib nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tulemusena. Peamiseks vääveldioksiidi allikaks on [[vulkaan]]id, nende arvele langeb umbes pool loodusliku tekkega vääveldioksiidist<ref>Schlager, N., Weisblatt, J., Newton D. E. & Montney, C. B. (2006). Chemical Compounds. U·X·L. Lk 821. ISBN 1414401507</ref>. Lisaks tekib teda [[metsatulekahju]]de ja [[ainevahetus]]e käigus. Kõik [[
Vääveldioksiid on inimesele mürgine ning teda peetakse üheks olulisemaks [[saastegaas]]iks. [[Vihmapiisk]]ades lahustunud vääveldioksiid põhjustab [[happesademed|happesademeid]]. Inimesele ohutuks vääveldioksiidi [[kontsentratsioon]]iks õhus loetakse 0,03 [[ppm]].<ref>Schlager, N., Weisblatt, J., Newton D. E. & Montney, C. B. (2006). Chemical Compounds. U·X·L. Lk 822. ISBN 1414401507</ref>
| |||