Erinevus lehekülje "Toksikoloogia" redaktsioonide vahel

P
kreeka keelne > kreekakeelne
P (kreeka keelne > kreekakeelne)
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2013}}
'''Toksikoloogia''' (algupäraselt pärit [[Kreeka keel|kreekakeelsest]]sest sõnast τοξικός - ''toxicos'' ehk mürgine) on [[bioloogia]]l, [[keemia]]l ja [[meditsiin]]il põhinev teadusharu, mis tegeleb [[kemikaal]]ide kahjulike mõjudega elusorganismidele.
 
Toksikoloogia "isaks" on peetud Šveitsi päritolu arsti ja loodusteadast Theophrastus Phillipus Auroleus Bombastus von Hohenheimi (1493–1541) (hüüdnimega [[Paracelsus]]). Paracelsus on tuntud toksikoloogia hüüdlause "''Alle Dinge sind Gift und nichts ist ohne Gift; allein die Dosis macht, dass ein Ding kein Gift ist.''", mis otsetõlkes tähendab, et "Kõik asjad on mürgised ja ei ole olemas midagi, mis ei oleks mürgine; doos määrab selle, kas asi on mürgine või mitte." Seda hüüdlauset tõlgitakse sageli ka kui: "Doos määrab mürgi" või ladina keeles kui "''Sola dosis facit venenum''".
 
Toksikoloogia üks peamisi alustalasid ongi seos kemikaali doosi ja sellele kemikaalile eksponeeritud organismil ilmnenud mõju vahel. Enamuse kemikaalide mõju elusorganismidele on doosist sõltuv; ehk madalatel doosidel kemikaalidel mürgist mõju ei ilmne. Üks toksikoloogias peamiselt kasutatavaid mõõtühikuid on [[LD50]], mis märgistab poolletaalset doosi ehk kemikaali doosi, mis omab efekti poolele testpopulatsioonile. Kõige sgedaminisagedamini kasutatavad testloomad on [[Rott|rot]]id või [[Hiirhiir]]ed, millenende põhjal ennustatakseprognoositakse ka testkemikaalide mürgisust inimesele. Enamasti on aga kemikaalide toksilisus liigispetsiifiline ning liikidevaheline testide tulemuste ülekanne võib osutuda problemaatiliseks. Uuemad testmeetodid toksikoloogias hoiduvad aga loomadel testimisest hoopis, kasutades organismist eraldatud üksikud rakke ehk [[rakuliine]].
 
Kemikaali toksilisusttoksilisuse määravad järgmised tegurid:
*Kemikaalikemikaali doos Enamasti– enamasti testitakse nii kõrgeidsuuri doose, mida manustatakse ühekordeltühekordselt (akuutne test), kui ka pikema ajaperioodi vältel manistatavaidmanustatavaid madalaidväikseid doose (krooniline test);
*Kemikaalikemikaali manustamise viis
**Sissesööminesissesöömine (''ingestion)''
**sissehingamine (''inhalation)''
**absorptsioon naha kaudu.
 
Näiteks: kemikaalid, mida on ohutu joogi koostises manustada, ei ole tingimata ohutud siis, kui neid verre süstida.
*Muud faktoridtegurid
**Liik, millel toksilisust testiti Näiteks: toit, mis on inimesele ohutu, ei ole alati ohutu koduloomadele.
**Testorganismi vanus
113 816

muudatust