Kõrvukrebane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
104. rida:
==Toitumine==
Kõrvukrebane sööb eelkõige [[putukad|putukaid]]. Ta kasutab saagi asukoha välja peilimiseks kõrvu. 80–90% toidust moodustavad [[termiit|termiidid]] ''[[Hodotermes mossambicus]]''. Kui see liik pole kättesaadav, sööb ta ka teisi termiite, kuid ka teisi [[lülijalgsed|lülijalgseid]], sealhulgas [[sipelglased|sipelgaid]], [[mardikalised|mardikaid]], [[kilklased|kilke]], [[rohutirts]]e, [[tuhatjalgsed|tuhatjalgseid]], [[ööliblikad|ööliblikaid]], [[skorpionilised|skorpione]], [[ämblikulised|ämblikulisi]], harva ka [[linnud|linde]], väikseid [[imetajad|imetajaid]] (eelkõige [[närilised|närilisi]]), [[roomajad|roomajaid]] ja [[seened|seeni]] (''[[Kalaharituber pfeilii]]''<ref>Trappe JM, Claridge AW, Arora D, Smit WA. Desert truffles of the Kalahari: ecology, ethnomycology and taxonomy|year=2008, Economic Botany vol 62 nr 3 lk 521–529</ref>). Putukad katavad ka suurema osa nende veevajadusest.<ref name=clark/> Kõrvukrebast ei ole nähtud [[vesi|vett]] joomas.<ref name=smith/> Harvem söövad nad ka [[mari|marju]], [[vili|vilju]], [[juur]]i, linnupoegi, [[mesi|mett]], linnumune.<ref name=sd/> Kohtades, kus on palju rohusööjate sõnnikut, söövad nad sõnnikumardikaid ja nende vastseid.<ref name=sd/>
Keenias on piirkondi, kus termiiti ''Hodotermes mossambicus'' ei esine, seal toituvad kõrvukrebased ka termiidist ''[[Odontotermes]]''.
==Eluase==
Kõrvukrebased elavad enda kaevatud [[urg|urus]] või teiste loomade mahajäetud pesades, mille nad vajaduse korral suuremaks uuristavad. Viimasel juhul on tavaliselt tegu [[koivik]]ute või [[tuhnik]]ute pesadega.<ref name="canids" /> Kasutatakse ka mahajäetud termiidipesi.<ref name=rasmus/> Tavaliselt on territooriumil mitu urgu paljude sissepääsude,<ref name="Nowak"/> mitmemeetriste
Urus loomad magavad ja poegivad.<ref name=rasmus/>
| |||