Kõrvukrebane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
28. rida:
Kõrvukrebane elab [[Aafrika]] [[savann]]ides. Ta sai nime oma suurte [[kõrv]]ade järgi. [[Fossiil]]ileidude põhjal on teada, et kõrvukrebane oli olemas hiljemalt kesk-[[pleistotseen]]is, umbes 800 000 aastat tagasi.<ref>[http://paleobackup.nceas.ucsb.edu:8110/cgi-bin/bridge.pl?action=checkTaxonInfo&taxon_no=41228&is_real_user=1 Paleobiology Database: ''Otocyon'' Basic info].</ref> Kõrvukrebane oli pleistotseenis laialt levinud.<ref name=sd>[http://animals.sandiegozoo.org/animals/bat-eared-fox Bat-eared fox]</ref>
Varaseim fossiil on pärit [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigist]] hilis-[[pliotseen]]ist pärit [[Hearthi koobas|Hearthi koopa]] väljakaevamistelt. [[Tansaania]]st hilis-pliotseeni–vara-pleistotseeni setetest [[Olduvai I]] leiti väljasurnud kõrvukrebase ''[[Otocyon recki]]'' fossiil.<ref name=smith>[http://www.science.smith.edu/msi/pdf/i1545-1410-766-1-1.pdf MAMMALIAN SPECIES No. 766, pp. 1–5, 3 figs. Otocyon megalotis]</ref>▼
▲Varaseim fossiil on pärit [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigist]] hilis-[[pliotseen]]ist pärit [[Hearthi koobas|Hearthi koopa]] väljakaevamistelt. [[Tansaania]]st hilis-pliotseeni–vara-pleistotseeni setetest [[Olduvai I]] leiti väljasurnud kõrvukrebase ''[[Otocyon recki]]'' fossiil.<ref name=smith>http://www.science.smith.edu/msi/pdf/i1545-1410-766-1-1.pdf MAMMALIAN SPECIES No. 766, pp. 1–5, 3 figs. Otocyon megalotis</ref>
==Süstemaatika==
44. rida ⟶ 43. rida:
Kõrvukrebased elavad peamiselt [[rohumaa]]l, [[savann]]is ja [[põõsasrohtla]]s.<ref name=files/><ref name=sd/><ref name=clark>Howard O. Clark Jr.: Otocyon megalotis. In: Mammalian Species. 2005, Nr. 766, S. 1–5.</ref> Aafrika lõunaosas on nende peamine elupaik madalarohulistel tasandikel ja kõrbemaastikul, kuid neid võib leida ka põõsastega lagendikelt, kuivast või poolkuivast põõsassavannist, kus võib talvel vihma sadada, ning lagedatest kuivadest savannidest. [[Serengeti]]s on kõrvukrebased levinud avatud rohtlate ja puistute piiril, aga mitte madalarohulistel aladel. Mõlema alamliigi asuala kattub peaaegu täielikult neile söögiks olevate [[termiit]]ide ''[[Hodotermes]]'' ja ''[[Microhodotermes]]'' omaga. Lagedal maastikul on hea nähtavus ja palju termiite, rohkelt on ka [[kabjalised|kabjaliste]] [[sõnnik]]ut, mis putukaid meelitab.<ref name=iucn/><ref name=kruger>[http://www.krugerpark.co.za/africa_bat-eared_fox.html Bat-eared Fox [Otocyon megalotis], Kruger National Park]</ref> Kõige arvukamalt on kõrvukrebaseid maastikul, kus rohu kõrgus on 100–250 mm. Sellised alad kujunevad tihti [[tulekahju]] tagajärjel või kohtades, kus suurte rohusööjate karjad on hiljuti söömas käinud. Kui rohi liiga kõrgeks kasvab, kolib kõrvukrebane uude kohta.<ref name="Nowak">Ronald M. Nowak: ''Walker's Mammals of the World.'' Johns Hopkins University Press, 1999, ISBN 0-8018-5789-9, S. 673–674 [http://books.google.de/books?id=T37sFCl43E8C&lpg=PA678&hl=sv&pg=PA673#v=onepage&q&f=false online]</ref><ref name=smith/>
==Välimus==
Kõrvukrebane sarnaneb välimuselt [[rebane|rebasega]], kuid teda eristavad eelkõige silmatorkavalt suured [[kõrv]]ad. Tema kehaehitus on kohastunud jälituseks ja varitsuseks. Keha on vilajas ning [[jäsemed]] suhteliselt pikad ja saledad.
===Suurus===
Kõrvukrebasel on keskmise suurusega keha. Keha [[tüvepikkus]] on 46–66 cm (keskmine kehapikkus 55 cm<ref name=msw3/>), [[õlakõrgus]] 30–40 cm, [[saba]] pikkus 23–34 cm,<ref name="south" /> [[kehamass]] 3,2–5,4 kg (3–5 kg<ref name=kruger/>), [[sünnikaal]] 99–142 grammi.<ref name=sd/> Kõrvade pikkus on keskmiselt 13 cm.<ref name=msw3>Wozencraft, W. C. (2005). "Order Carnivora". In Wilson, D. E.; Reeder, D. M. Mammal Species of the World (3rd ed.). Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-8221-0. OCLC 62265494</ref>
Emasloomad on tavaliselt isastest veidi suuremad ja raskemad.<ref name="south">R. H. N. Smithers, J. D. Skinner, Christian T. Chimimba: ''The Mammals of the Southern African Sub-region''. Cambridge University Press 2005, S. 470ff.</ref>
===Värvus===
Kõrvukrebase värvus varieerub hallikasbeežist kollakaspruunini, vahel ka tumedama pruunini. Vanemad loomad on tavaliselt erksamavärvilised.<ref name="canids"/>
[[Aluskarv]] on hall, valgete karvaotstega, karva pikkus on umbes 3 cm. [[Pealiskarv]] on peamiselt must valgete otstega, umbes 5,5 cm pikkune.<ref name="south" /> Mõnikord on näha tumedam seljatriip.<ref name="canids">Claudio Sillero-Zubiri, Michael Hoffmann, David W Macdonald: ''Canids: Foxes, Wolves, Jackals, and Dogs : Status Survey and Conservation''. IUCN 2004, S. 183ff.</ref>
[[Käpp|Käpad]], eriti käppade esiküljed ja käpaotsad on tumedad, mõnikord peaaegu mustad. [[Saba]] on kohev, selle ülaküljel on must triip, sabaots on must.<ref name=kruger/><ref name=msw3/>
[[Nägu]] on valge, [[silmad]]e ümbruses ja koonu peal tumedam. [[Näomask]]i poolest meenutab kõrvukrebane veidi [[pesukaru]].<ref name="east">Jonathan Kingdon: ''East African Mammals: An Atlas of Evolution in Africa.'' Volume 3, Part a: ''Carnivores''. University of Chicago Press, 1989, S. 54ff.</ref> Kõrvad on seest valged, väljast mustad.<ref name=msw3/> [[Koon]] on pikk ja teravaotsaline, pealt must, alt valge.<ref name=kruger/>
{{pooleli}}
| |||