Miss Saigon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kparnu (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
5. rida:
"Miss Saigon" kanti esmakordselt ette aastal [[1989]] [[London]]is, kust see levis kiiresti üle terve maailma. Londonis mängiti etendust aastani [[1999]]; [[Broadway]] esmaettekanne oli aastal [[1991]], kus see jooksis järjepanu 10 aastat. Nende mängukordade põhjal on tegemist kõigi aegade kümnenda enimmängitud muusikaliga.
 
"Miss Saigoni" on mängitud-lauldud kõikjal [[Island]]ist [[Filipiinid]]eni ningja [[Eesti]]st [[Uus-Meremaa]]ni.
 
"Miss SaigonileSaigon" on muude tunnustuste kõrval omistatudsaanud teatriauhindteatriauhinna [[Tony]] nii parima muusikali kui ka mees- ja naispeaosalise eest (maailma esmaettekandes [[Lea Salonga]] ja [[Jonathan Pryce]]).
 
==Sisu lühikokkuvõte==
13. rida:
Tegemist on nüüdisaegse adaptsiooniga [[Giacomo Puccini|Puccini]] klassikalisest [[ooper]]ist "[[Madame Butterfly]]". Tegevus on toodud [[Vietnam]]i sõja lõpupäevadesse, kui [[USA]] väed hakkavad riigist lahkuma ning [[Põhja-Vietnam]]i armee tungib jõudsalt peale. Üldises segaduses veedavad üheainsa kirgliku öö USA merejalaväelane Chris ning sõjamöllus traagiliselt vanemateta jäänud maatüdruk Kim, kes on leidnud tööd räpases [[Saigon]]i [[bordell]]is.
 
Noorte vahel tekib kirg, nad abielluvad ülepeakaela, kuid USA vägede lahkumise kaoses jääb Kim maha ning Chris jõuab üksinda koju. USAsUSA-s abiellub ta teise naiseganaise, Elleniga. Kim aga on vahepeal sünnitanud ChrisistChrisi poja Tami.
 
Chris tunnistab 3 aastat hiljem toimunu Ellenile üles, naine mõistab teda, ja koos suundutakse [[Bangkok]]i, kuna Kimil on koos oma endise [[sutenöör]]iga õnnestunud sinna pageda. Kaasas olev Chrisi sõjakaaslane John kohtub Kimiga, ent ei suuda talle öelda, et Chris on uuesti abiellunud ning mees ei armasta enam teda. Kim satub kokku Elleniga, kes selgitab talle olukorra ning Kim nõuab seepeale, et Ellen ja Chris võtaksid poja Tami enesega USAsse kaasa. Ellen keeldub resoluutselt, kuid lubab Kimi rahaliselt toetada.
 
Chris kinnitab hiljem Ellenile, et armastab siiski vaid teda ning koos minnakse Kimiga veel kord läbi rääkima - kõlab aga relvolvripauk (relv on Kimile jäänud Chrisist, sõjapäevilt) ning ameeriklaste ette variseb Kimi elutu keha. Chris haarab kunagise armastatu oma embusse. Traagilist lõppu pehmendab väike Tam, kes paneb käed ümber isa kaela ja teda ootab ees uus elu vabas ja jõukas maailmas - Elleni ja Chrisiga Ameerika Ühendriikides.
 
==Muusikal Eestis==
23. rida:
"Miss Saigoni" lavastas [[Tallinna linnahall]]is aastal [[2002]] rootsi lavastaja [[Georg Malvius]], kunstnik oli [[Ellen Cairns]] ja dirigent [[Erki Pehk]]. Peaosades astusid üles [[Meribel Müürsepp]] või [[Nele-Liis Vaiksoo]] (Kim), [[Koit Toome]] või [[Mikk Saar]] (Chris), [[Marko Matvere]] või [[Sepo Seeman]] (insener), [[Lauri Liiv]] või [[Erik Meremaa]] (John), [[Kaire Vilgats]] või [[Ele Raik]] (Gigi) ning [[Maarja-Liis Ilus]] või [[Janika Sillamaa]] (Ellen).
 
Muusikal ei pälvinud arvustustes just ülistavaid hinnanguid - heideti ette näiteks "parim enne" möödumist ("[[Postimees]]"). Sellegipoolest oli lavastus menukas, linnahallis mängiti seda ligi 20 korda.
 
Aasta pärast Eesti lavastust tuli muusikal lavale ka Helsingi Linnateatris, kus osalesid samades rollides Koit Toome ja Lauri Liiv, neile lisaksning koorilauljatena veel ka [[Evelin Samuel]] ja Mikk Saar.
 
Suvel [[2003]] etendas Eesti trupp "Miss Saigoni" ka [[Saksamaa]]l ja [[Luxembourg]]is, kuid enamik peaosalisi oli neil etendustel siiski teistest riikidest.