Redaktsioon: 29. märts 2015, kell 15:49 redigeeri Põnn (arutelu \| kaastöö) 913 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. aprill 2015, kell 13:50 redigeeri eemalda Põnn (arutelu \| kaastöö) 913 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Residentuur''' on [[õppevorm]] [[arstiteadus]]e valdkonnas, mille lõpetanud omandavad eriarsti kvalifikatsiooni. Residentuuris õppijat nimetatakse ~~'''~~residendiks'''. Residentuur erineb [[doktorantuur]]ist, arstiteaduse põhiõppest, [[internatuur]]ist, [[kliiniline ordinatuur\|kliinilisest ordinatuurist]] ning [[kliiniline praktika\|kliinilisest praktikast]]. Residentuuri astumise eeltingimuseks on arstikraad. Vanuselisi piiranguid residentuuri astumisel ei ole. Eesti Vabariigis korraldab residentuuri [[Tartu Ülikool]]. Residentuurile eelnevalt kasutati analoogse õppevormina [[Internatuur\|internatuuri]]. Residentuur erinev internatuurist õppeprogrammi põhjalikkuse ja pikkuse poolest. Residentuuri astutakse sisseastumiseksami alusel ning see lõpeb lõpueksamiga. === Etümoloogia === Residentuuri mõiste pärineb [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikidest]] ja on tuletatud [[Inglise keel\|inglise keelest]]. Osa residentuuriõppest toimus residentuuri algusajal ja toimub ka kaasajal haiglates. Vabade õppekohtade puudusel, kuid ka teatud kindla programmiosa läbimiseks on arst sageli sunnitud sõitma teises [[Asula\|asulas]] olevasse haiglasse. Kuivõrd mitmes eraldi asulas elamispinna omamine on kulukas, pakuvad haiglad vahel ööbimisvõimalust haigla ruumides. Teiste sõnadega, arst resideerub (ingl k ''resident''- asukas, ajutiselt elamispinnal viibiv inimene) haiglas. Residendi mõistest tuletati mõiste residentuur (ingl k ''residency'') === Residentuuris õppiva arsti nimetamine võõrkeeltes === Inglise keelt kõnelevates [[Riik\|riikides]] kannab residentuuris õppiv arst väga erinevaid nimesid. Ameerika Ühendriikides on tavalisteks nimetusteks ''resident'', ''resident physician'' või ''resident medical officer''. [[Ühendkuningriik\|Ühendkuningriigis]] nimetatakse residentuuris õppivat arsti sageli ''house officer'', ''senior house officer'' või ''registrar''. Laialdaselt kasutatakse ka nimetust ''post- graduate trainee.'' Osades õppeprogrammides omandab arst tavaliselt poole õppeprogrammi läbimise järel nimetuse ''senior resident''. Nimetustes esinevat sõna ''officer ''ei ole residentuuri kui õppevormi kontekstis seotud sõjaväelise [[Hierarhia\|hierarhiaga.]] Residentuur erineb [[doktorantuur]]ist, arstiteaduse põhiõppest, [[internatuur]]ist, [[kliiniline ordinatuur\|kliinilisest ordinatuurist]] ning [[kliiniline praktika\|kliinilisest praktikast]]. Residentuuri astumise eeltingimuseks on arstikraad. Vanuselisi piiranguid residentuuri astumisel ei ole. Eesti Vabariigis korraldab residentuuri [[Tartu Ülikool]]. Residentuurile eelnevalt kasutati analoogse õppevormina [[Internatuur\|internatuuri]]. Residentuur erinev internatuurist õppeprogrammi põhjalikkuse ja pikkuse poolest. Residentuuri astutakse sisseastumiseksami alusel ning see lõpeb lõpueksamiga. [[Kategooria:Ülikool]]

Residentuur (õppevorm): erinevus redaktsioonide vahel