Vikipeedia

Johannes Kotkas: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P kreeka-rooma maadlus > Kreema-Rooma maadlus
60. rida:
{{Pronksmedal|[[1953. NSVL meistrivõistlused|1953]] {{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}}|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}}
}}
'''Johannes Kotkas''' ([[3. veebruar]] [[1915]] – [[8. mai]] [[1998]]) oli [[eesti]] [[maadlus|maadleja]], [[olümpiavõitja]] [[1952]] [[Helsingi]]s [[kreekaKreeka-roomaRooma maadlus|Kreeka-Rooma maadluse]]e [[raskekaalus]], 1938,1939,1947 [[Euroopa]] meister , MM-hõbe [[1953]], maailma karikavõitja [[1956]], 13-kordne [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane ([[1943]]), Eesti NSV teeneline sporditegelane ([[1964]]), vabariikliku ([[1950]]) ja üleliidulise ([[1965]]) kategooria [[Kohtunik (sport)|kohtunik]].
 
Klubi: [[1934]] [[Tartu Kalev|Tartu “Kalev”]], [[1937]] [[Tallinna Kalev|Tallinna “Kalev”]], pärast sõda “[[Dünamo (klubi)|Dünamo]]”. Kaal [[1940]]. aastal 110 kg, sama aasta sügisel 115 kg.
 
== Lapsepõlv ==
78. rida:
Kotkas kutsuti kaitseväkke. Ta teenis [[Peipsi Laevastiku Divisjon]]is, asukohaga põhiliselt Tartus.
 
“Kalevi”Kalevi 35. sünnipäeva turniiril [[detsember|detsembris]] [[Tallinn]]as seljatas ta juba J. Randmaa ja isegi Otto Viikmäe ning võitis ka [[Alberts Zvejnieks]]i 3:0.
 
== [[1937]] ==
 
[[13. veebruar|13.]] ja [[14. veebruar]]il Eesti 1936. aasta meistrivõistlustel [[vabamaadlus]]es tuli Kotkas [[Kristjan Palusalu]] järel teiseks. Sama kordus [[6. märts|6.]] ja [[7. märts]]il [[Viljandi]]s [[kreekaKreeka-roomaRooma maadlus|Kreeka-Rooma maadluses]]es.
 
[[17. märts|17.]] ja [[18. märts]]il Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Kotkas seljatas [[Edvard Järvinen|Edvard Järvise]] (12.02), Eesti A-s võitis Palusalu [[Hjalmar Nyström]]i 3:0. Eesti B-s võitsid veel [[Heino Kaaremäe]]-Kristal, [[Voldemar Roolaan]] ja [[Olaf Luiga]], kaotasid [[Johannes Looaru]], [[Adalbert Toots]] ja A. Väärt.
90. rida:
== [[1938]] ==
 
[[8. jaanuar]]il Eesti 1937. aasta meistrivõistlustel vabamaadluses Tartus Palusalu ei osalenud Palusalu. Johannes Kotkas võitis Nikolai Karklini ja tuli esimest korda Eesti meistriks.
 
[[Märts]]is Tallinnas tuli Palusalu Kotka ja Karklini ees Eesti meistriks kreekaKreeka-roomaRooma maadluses.
 
[[14. märts]]il [[Helsingi]]s kaotas Eesti A Soome A-le 2:5 ja Eesti B Soome B-le samuti 2:5. Kotkas võitis Eesti B-s Hjalmar Nyströmi 3:0. Võitsid veel mõlemad [[keskkaal]]lased Voldemar Roolaan ja [[Karl Kullisaar]]. Maadlusmatši ajal 127 kg kaaluva [[Arvo Niemelä|Arvo Niemeläga]] sai Kristjan Palusalu vigastuse, mis lõpetas tema sportlaskarjääri, kuid kohtunikud andsid talle siiski 3:0 võidu.
 
=== Euroopa meistrivõistlused ===
1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kreekaKreeka-roomaRooma maadluses peeti [[24. aprill|24.]]–[[27. aprill]]il Tallinnas “[[Estonia (teater)|Estonia]]” teatris. Raskekaalus osales 8 maadlejat.
 
I ringis kohtus Kotkas peafavoriidi [[John Nyman]]iga [[Rootsi]]st, kes oli Palusalu järel teiseks jäänud nii viimastel Euroopa meistrivõistlustel kui ka [[Maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|Berliini olümpiamängudel]]. Nyman alustas aktiivselt, kuid ei suutnud ainsatki võtet teha. Lõpuks hakkas Nyman väsima ja pidi end paar korda matilt põgenemisega päästma. Kotkas võitis 3:0.
114. rida:
[[14. november|14. novembril]] toimus Tallinnas ajalooline matš, kus Eesti võitis Saksamaa 5:2. Raskekaalus kurnas Kotkas [[Paul Böhmer]]it [[poolnelson]]iga seni, kuni see 9 minuti järel alistus. Veel võitsid [[Martin Maiste]], Adalbert Toots, Voldemar Roolaan ja [[Ago Neo]], kaotasid [[sulgkaal]]lane Aleksander Kukk ja [[kergekeskkaal]]lane [[Edgar Puusepp]].
 
[[November|Novembri]] lõpul käis Tallinnas Läti üks tugevaimaid maadlusorganisatsioone LAS, mille koondis kaotas aga nii Tallinna “Kalevile”Kalevile kui ka [[Tallinna Sport|Tallinna “Spordile”Spordile]] 3:6. Kotkas võitis Edvīns Bietagsi 3:0.
 
10. ja [[11. detsember|11. detsembril]] osales Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses Tallinnas kaks raskekaallast. Kotkas võitis Nikolai Karklini 3:0.
126. rida:
[[28. veebruar]]il võitis Eesti Tallinnas Läti 6:1. Ainsa seljavõidu sai Maiste, sulgkaallane [[Evald Sumil]] kaotas 0:3, punktidega võitsid Toots, Puusepp, Roolaan, Neo ja Kotkas (alistas Erlins Skuja 2:1).
 
[[5. märts|5.]] ja [[6. märts]]il Tallinnas tuli Kotkas Eesti meistriks kreekaKreeka-roomaRooma maadluses Karklini ja A. Klaaseni ees.
 
[[25. märts|25.]] ja [[26. märts]]il kaotas Eesti A Tallinnas Soome A-le 3:4; Eesti B võitis Soome B 4:3. Kotka vastane Hjalmar Nyström loobus võistlusest pärast algpüstimaadlust. Eesti A-s võitsid veel Ago Neo ja Voldemar Roolaan, kaotasid Edgar Puusepp, [[Voldemar Väli]], [[Johan Viitung]] ja Martin Maiste. Eesti B-s võitis raskekaalus Karklin [[Pekka Mellavuo]] 3:0.
154. rida:
== [[1940]] ==
 
[[2. märts|2.]] ja [[3. märts]]il Viljandis Eesti meistrivõistlustel kreekaKreeka-roomaRooma maadluses juhtus üllatus: Kotkas sai seljakaotuse [[Jaan Miil]]ilt ja oli selili minemas ka [[Juhan Kalde]] vastu! Selle põhjustas nähtavasti vastaste alahindamine. Kotkas viis siiski matši Kalde vastu võiduka lõpuni. Et Kalde oli omakorda seljatanud Miili, tekkis nende vahel surnud ring: kõigil 3 miinuspunkti. Puhaste võitude ajad andsid meistritiitli Kaldele, teiseks tuli Miil ja kolmandaks Kotkas.
 
Aprillis võitis Eesti Tallinnas Läti 5:2. Kotkas seljatas 3.23-ga [[Kārlis Brigmanis]]e.
 
[[14. detsember|14.]] kuni –[[23.]] detsembrini [[Moskva]]s peetud NSV Liidu absoluutsel tšempionaadil kreekaKreeka-roomaRooma maadluses osalesid 14 sportlase seas Johannes Kotkas, Nikolai Karklin ja August Neo. Turniirisüsteemis peetud võistlusel alistas Kotkas kõik 13 vastast, sealhulgas 5 punktidega ja 8 seljavõiduga. Teiseks tulnud [[Aron Gonža]] ([[Ukraina]]) seljatas ta 13.49-ga. 3. oli [[Konstantin Koberidze]], 4. [[Vladimir Matškaljan]] (mõlemad [[Gruusia]]) ja 5. [[Jakov Kuksenko]], kes kõik kaotasid Kotkale punktidega. Karklin oli 6. ja Neo 9.
 
== [[1941]] ==
174. rida:
Kotkas tuli septembris [[Gorki]]s NSV Liidu meistriks [[vasaraheide|vasaraheites]] NSV Liidu rekordiga 53.88.
 
Novembris peeti Gorkis ka NSV Liidu III absoluutne tšempionaat kreekaKreeka-roomaRooma maadluses 8 osavõtjaga. Kotkas võitis Koberidze ja Mekokišvili (mõlemad Gruusiast) punktidega ja seljatas ülejäänud vastased (hoolimata viga saanud roietest seljatas ta Matškaljani 4.23-ga). I Kotkas, II Koberidze, III [[Aleksandr Mazur]], IV [[Anatoli Kazanski]] (mõlemad [[Vene NFSV]]), V Mekokišvili, VI [[Viktor Strižak]].
 
Kotkas sai NSV Liidu teeneliseks meistersportlaseks.
180. rida:
== [[1944]] ==
 
[[4. jaanuar]]il asutati [[ametiühing]]ute spordiselts “Kalev”Kalev. Mõne kuu pärast kinnitati Kotkas selle aseesimeheks. Maadlussektsiooni juhtis ta 1950. aastani.
 
Novembris peeti [[Tbilisi]]s NSV Liidu IV absoluutne tšempionaat kreekaKreeka-roomaRooma maadluses 10 osavõtjaga, kellest 3 katkestasid turniiri ja nende tulemused tühistati. Kotkas alustas suurte punktivõitudega Koberidze ja Mazuri üle, kuid siis sai seljakaotuse [[Aleksandr Senatorov]]ilt. Juba esimesel minutil viis ta vastase parterisse ja hakkas teda poolnelsoniga selili pöörama, kui vastane haaras tal peast, tegi vastuvõtte ja Kotkas oligi 31 sekundiga selili. Ent viimastes voorudes seljatas Kotkas Matškaljani, võitis punktidega Mekokišvili ja seljatas Belovi ning suutis tiitlit kaitsta. I Kotkas 6, II Mekokišvili 7, III Mazur 7, IV Koberidze 8, V Matškaljan 11 punkti, VI Senatorov.
 
Kergekeskkaalus tuli Puusepp NSV Liidu meistriks. Ka Johannes Kaubi pidanuks võitma, kuid erapoolik kohtunik jättis ta kolmandaks.
192. rida:
Nõukogude Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel võitis Eesti I ringis kodus Läti 6:1. Võitsid Kaubi, Sumil, Toots, Puusepp, Roolaan ja Kotkas, ainult [[August Kukk]] kaotas keskkaalus. II ringis võideti [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]] võõrsil 6:1 ja jõuti finaalturniirile Moskvasse. Seal võideti Tbilisi 5:2 ja [[Kiiev]] 4:3, kuid Moskva võitis Kiievi 4:3 ja Tbilisi 6:1. Pronksikohtumises võitis Kiiev Tbilisi 5:2. Kullakohtumises võitsid Kaubi, Roolaan ja Kotkas (Mazuri), kuid kaotasid Juhan Looaru, Adalbert Toots, Edgar Puusepp ja Edgar Rohtmets. Kokku 3:4 ja hõbemedalid.
 
Kesksuvel Tallinnas [[Kadrioru staadion|Kadrioru staadionil]] peetud individuaalsetel kreekaKreeka-roomaRooma maadluse üleliidulistel meistrivõistlustel võitis Kotkas taas oma peakonkurendid Mazuri ja Mekokišvili punktidega, kuid meistriks ei tulnud, sest läks omast võttest selili [[Fjodor Bezdolja]] vastu. Meistriks tuli Mazur, kuigi oli kaotanud nii Kotkale kui ka kolmandaks tulnud Mekokišvilile.
 
Kaubi võitis [[Kärbeskaal (maadlus)|kärbeskaal]]us, Puusepp oli kergekeskkaalus kolmas, vabamaadluses said pronksmedali [[August Väät]] ja [[Artur Lõhmus]].
198. rida:
Septembris pälvis Kotkas Kiievis NSV Liidu kergejõustikumeistrivõistlustel vasaraheites 3. koha (46.55).
 
Detsembris peeti [[Leningrad]]is NSV Liidu V absoluutne tšempionaat kreekaKreeka-roomaRooma maadluses. Need olid pühendatud [[Venemaa]] [[raskejõustik]]u 60. ja amatöörmaadluse 50. sünnipäevale. Aukülaliste seas olid [[Ivan Lebedev]] ja [[Martin Klein]].
 
Kotkas võitis jällegi kõik oma vastased ning tuli 3 kaotuspunktiga meistriks. II Mazur 4, III Mekokišvili 6, IV Senatorov 10, V Matškaljan 12, VI Brigmanis.
208. rida:
== [[1946]] ==
 
Kotkas tuli [[Haapsalu]]s Eesti meistriks kreekaKreeka-roomaRooma stiilis.
 
NSV Liidu meistrivõistlustel tuli Kotkas kreekaKreeka-roomaRooma maadluses [[Jerevan]]is esimeseks (2. Mazur, 3. Mekokišvili) ja vabamaadluses Tbilisis teiseks (1. Mekokišvili, 3. [[Zurab Zugladze]]). Kaubi oli kreekaKreeka-roomaRooma maadluse kärbeskaalus teine.
 
Septembris pälvis Kotkas [[Dnepropetrovsk]]is NSV Liidu kergejõustikumeistrivõistlustel vasaraheites 2. koha (52.41).
222. rida:
NSV Liidu maadlussektsioon (pärast föderatsioon) astus Rahvusvahelise Maadlusföderatsiooni [[FILA]] liikmeks. Otsekohe teatati soovist osaleda esimestel sõjajärgsetel Euroopa meistrivõistlustel Prahas.
 
Kotkas tuli NSV Liidu võistkondlikuks meistriks “Dünamo”Dünamo koondises. [[Boris Sülluste]], [[Elmar Runge]] ja Edgar Puusepp olid ametiühingute võistkonnaga teised ja [[Boris Meos]] "[[Spartak (spordiühing)|Spartakiga]]" kolmas.
 
=== Euroopa meistrivõistlused ===
235. rida:
Kogu maailmasõja aja oli Kotkas väga heas vormis olnud. Kuri sõda oli ära söönud 7 võimalikku Euroopa meistri tiitlit.
 
Kuni [[1966]]. aastani rohkem Euroopa meistrivõistlusi ei peetud. Neid asendasid maailmameistrivõistlused, mida peeti vaheldumisi kreekaKreeka-roomaRooma ja vabamaadluses.
 
NSV Liidu meistrivõistlustelt sai Eesti sel aastal 7 medalit. Kreeka-rooma maadluses Edgar Puusepp võitis ja Elmar Runge oli kolmas. Tallinnas peetud vabamaadlustšempionaadi võitsid Kotkas (2. Mekokišvili, 3. Bezdolja) ja Looaru, hõbedale tulid Puusepp ja Runge ning pronksile Kaubi.
247. rida:
I [[Baltimaad]]e spartakiaadi võitis Läti (36 punkti) Eesti (35) ees.
 
Kotkas tuli kreekaKreeka-roomaRooma maadluses [[Zaporižžja]]s NSV Liidu meistriks (2. Mazur, 3. Mekokišvili) ning vabamaadluses Mekokišvili järel hõbedale (3. [[Vladimir Suhhorutšenko]]). Vabamaadluses tuli Juhan Looaru NSV Liidu meistriks ja Boris Meos pronksile.
 
Kotkas ja Kaubi tulid NSV Liidu võistkondlikuks meistriks "Dünamo" koondises. Boriss Sülluste, Elmar Runge ja Edgar Puusepp olid ametiühingute võistkonnaga teised ja [[August Englas]] armee võistkonnas kolmas.
 
Eesti alistas Leningradis Leningradi 5:3. Kotkas seljatas Ivanovi 28 sekundiga.
259. rida:
Kotkas tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.
 
Kotkal ei õnnestunud tulla kreekaKreeka-roomaRooma maadluses NSV Liidu meistriks, sest kaotas otsustavas kohtumises Aleksandr Mazurile punktidega (3. Strižak). Vabamaadluses tuli August Englas NSV Liidu meistriks ja Juhan Looaru pronksile.
 
== [[1950]] ==
265. rida:
Maadlusaeg lühenes 20 minutilt 15-le.
 
Kotkas tuli Eesti meistriks kreekaKreeka-roomaRooma stiilis.
 
Kotkas tuli [[Saraatov]]is NSV Liidu meistriks kreekaKreeka-roomaRooma maadluses, seljatades 11.28-ga ka Mazuri (viimasele oli see esimene seljakaotus pärast 1943; 3. Bezdolja). [[Helmut Puur]] oli kolmas. Vabamaadluses tulid meistriteks Englas ja Looaru, hõbedale Boris Meos ja Elmar Runge.
 
II Baltimaade spartakiaadil võitis Eesti Vilniuses Leedu 8:0 ja Läti 6:2. Kotkas alistas vastavalt A. Skaigirise (seljavõit 15 sekundiga) ja Brigmanise (vastane loobus 5. maadlusminutil edasi võistlemast).
279. rida:
Kotkas tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.
 
Kotkas tuli kreekaKreeka-roomaRooma maadluses NSV Liidu meistriks, võites otsustavas kohtumises Mazuri 2:1 (3. Brigmanis). Englas tuli NSV Liidu meistriks poolraskekaalu mõlemas maadlusviisis. Helmut Puur kreekaKreeka-roomaRooma ja Boris Meos vabamaadluses said pronksmedali.
 
Kotkas ja Kaubi tulid NSV Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel kolmandaks “Dünamo”Dünamo koondises. Boriss Sülluste, Elmar Runge ja [[Arvo Mõttus]] võitsid ametiühingute võistkonnaga, Englas oli armee võistkonnas teine.
 
Tallinnas peetud NSV Liidu meistrivõistlustel [[sambo]] raskekaalus oli Kotkas teine (1. Mekokišvili, 3. [[Aleksei Bratko]]).
291. rida:
== [[1952]] ==
 
Kotkas tuli Eesti meistriks kreekaKreeka-roomaRooma stiilis.
 
Kotkas võitis [[Sofia]]s toimunud Euroopa sotsialismimaade turniiri kreekaKreeka-roomaRooma maadluses ([[Poola]] ja [[Jugoslaavia]] ei osalenud).
 
=== Helsingi olümpiamängud ===
Helsingi olümpiamängudele oli kreekaKreeka-roomaRooma maadluses üles antud 12 raskekaallast. Neist Kotka esimene vastane [[Auguste Baarendse]] ([[Luksemburg]]) andis loobumisvõidu, sest oli vabamaadlusturniiril vigastada saanud. Teine vastane [[Bengt Fahlkvist]] (Rootsi) oli rohkem poolraskekaallane ning vabamaadleja, mistõttu Kotkas seljatas ta 2.40-ga. Järgnesid võidud Londoni olümpia pronksmedalimehe [[Guido Fantoni]] ([[Itaalia]], 3.41), [[Tauno Kovanen|Tauno Kovase]] (Soome, 2.43) ja 140-kilose tšehhi [[Josef Růžička]] (4.32) üle. Kokku kulutas ta kõigi vastaste alistamiseks ainult 13.36, s.t. vähem kui ühe täispikkusega matši kestus!
 
1. Kotkas, 2. Růžička, 3. Kovanen, 4. [[Willi Waltner]] ([[Lääne-Saksamaa]]), 5. [[Alexandru Suli]] ([[Rumeenia]]), 6. [[Antonios Georgoulis]] ([[Kreeka]]) ja Fahlkvist.
303. rida:
 
=== 1952 ===
Novembris toimusid [[Jerevan]]is NSV Liidu meistrivõistlused kreekaKreeka-roomaRooma maadluses. Kotkas kaitses tiitlit, alistades Mazuri esikohamatšis 2:1 (3. [[Fjodor Bondur]]). Peale [[Artjom Terjan]]i oli Kotkas ainus Helsingi olümpial käinud kreekaKreeka-roomaRooma maadleja, kes suutis sel aastal NSV Liidu meistriks tulla. Vabamaadluses suutsid seda Arsen Mekokišvili, [[David Tsimakuridze]], [[Armenak Jaltõrjan]] ja [[August Englas]].
 
== [[1953]] ==
 
Jällegi tuli Kotkas [[Rostov]]is NSV Liidu meistriks kreekaKreeka-roomaRooma maadluses, alistades esikohakohtumises napilt Mazuri. Vabamaadluses tulid NSV Liidu meistriks Englas ja Runge, hõbedale Arvo Mõttus ning pronksile [[Sergei Kaškin]] ja [[Endel Saar (maadleja)|Endel Saar]].
 
Kotkas tuli NSV Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel “Dünamo”Dünamo koondises kolmandaks. [[Johan Possul]] oli “Spartakiga”Spartakiga teine. [[Rein Tomingas (maadleja)|Rein Tomingas]] võitis vabamaadluses “Dünamo”Dünamo koondises.
 
=== Maailmameistrivõistlused ===
318. rida:
== [[1954]] ==
 
Kotkas tuli Eesti meistriks kreekaKreeka-roomaRooma stiilis.
 
IV Baltimaade spartakiaadil alistas Eesti nii Läti kui ka Leedu 6:2 ning viigistas finaalis Valgevenega 4:4. Kaotasid 4 kergemat meest N. Lobõrev, V. Aasaots, Arvo Mõttus ja Juhan Kaubi, võitsid raskemad mehed Helmut Puur, [[Meinhard Niglas]], August Englas ja Johannes Kotkas. Suurem seljavõitude arv andis esikoha Eestile.
324. rida:
Eesti alistas ilma Kotka ja Englaseta Leningradi 5:3. Raskekaallane [[Valdeko Trisberg]] seljatas vastase.
 
NSV Liidu meistrivõistlustel kreekaKreeka-roomaRooma maadluses tekkis raskekaalus surnud ring, mis reastas sportlased nii: 1. [[Aleksandr Parfjonov]], 2. Johannes Kotkas, 3. Aleksandr Mazur. Teiseks tuli ka Helmut Puur kergekaalus. Vabamaadluses võitis August Englas, pronksi said [[Vladimir Gorškov]] ja Valdeko Trisberg.
 
== [[1955]] ==
 
Kotkas tuli Eesti meistriks kreekaKreeka-roomaRooma stiilis.
 
Kotkas tuli [[Saraatov]]is NSV Liidu meistriks kreekaKreeka-roomaRooma maadluses [[Ivan Bogdan]]i (Ukraina) ees, Mazur ei osalenud. Vabamaadluses võitsid Sergei Kaškin, Endel Saar ja Valdeko Trisberg, Arvo Mõttus oli teine.
 
== [[1956]] ==
 
Kotkas tuli Eesti meistriks kreekaKreeka-roomaRooma stiilis.
 
Eesti võitis Leningradis ilma Kotkata Leningradi 6:2.
350. rida:
Maadlusaeg lühenes 15 minutilt 12-le. Maadlus võis nüüdsest ka viigiga lõppeda.
 
Kotkas tuli Eesti meistriks kreekaKreeka-roomaRooma stiilis.
 
V Baltimaade spartakiaadil kaotas Eesti finaalis Valgevenele 2,5:5,5 ja jäi teiseks. Oma kaalu võitsid Rein Tomingas, Meinhard Niglas ja Johannes Kotkas, teiseks tulid [[Helmut Puur]] ja [[Hans Unt]]. Esimest korda peeti spartakiaad ka vabamaadluses, kus Eesti võitis kindlalt. See jäi viimaseks Baltimaade spartakiaadiks.
360. rida:
== [[1958]] ==
 
Kotkas tuli Eesti meistriks kreekaKreeka-roomaRooma stiilis.
 
Eesti kaotas Leningradis ilma Kotkata Leningradile 3,5:4,5.
374. rida:
== [[1959]] ==
 
Kotkas tuli Eesti meistriks kreekaKreeka-roomaRooma stiilis.
 
Eesti A kaotas Tallinnas Soome A-le 3,5:4,5 ja Eesti B Soome B-le 3:5. Eesti A-s võitsid Johannes Kotkas ja Jaan Roots, viigistasid Rein Tomingas, Helmut Puur ja O. Palmet, kaotasid V. Laas, V. Kovaljov ja Paul Kuldkepp.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Kotkas"