Redaktsioon: 11. märts 2015, kell 22:18 redigeeri Pietadè (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 91 035 muudatust →‎Välislingid: 11. märts 2015, Artjom Kretšetnikov, Esimene ja viimane: kuidas Gorbatšov sai NSVL presidendiks, BBC venekeelne teenistus (vene keeles) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. aprill 2015, kell 12:15 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Nobeli preemia > auhind Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
29. rida: Nii otsustas Gorbatšov alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Reformi kui terviku nimeks sai [[uutmine]] (vene keeles ''perestroika'', "ümberehitus"). Ta alustas korruptsiooni- ja [[alkoholism]]ivastast võitlust (ehkki hiljem on ta väitnud, et karskusliikumise taga oli NLKP KK ideoloogiasekretär [[Jegor Ligatšov]]<ref name="kyllakutse">Enn Anupõld, [http://www.maaleht.ee/archive/print.php?id=26129169 "Mihhail Gorbatšov: Kas küllakutse tulla Eestit vaatama on jätkuvalt jõus?"] Maaleht, 8. oktoober 2009</ref>) ning ettevaatlikult ka teatud [[turumajandus]]likke reforme. Kuid Gorbatšov ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (sh [[Glasnost\|avalikustamine]], vene keeles ''glasnost'', "selgus") ning pani ette kehtestada mitmeparteiline demokraatia, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. [[Pilt:Reagan and Gorbachev hold discussions.jpg\|right\|250px\|thumb\|Mihhail Gorbatšov ja USA president Ronald Reagan]] Gorbatšovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, kuid ta ei distantseerunud parteist. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene. [[1990]]. aastal pälvis ta [[Nobeli ~~rahupreemia~~rahuauhind\|Nobeli rahuauhinna]]. Hiljem on Gorbatšov oma intervjuudes öelnud, et kui Nõukogude Liit oleks kasutanud Berliini müüri langemisele eelnenud demonstratsioonide vastu 1989. aastal sõjaväge, võinuks see viia Kolmanda maailmasõjani. Tema eesmärk oli ent selline stsenaarium ära hoida: "Minu poliitika oli avatud ja siiras, poliitika, mille eesmärk oli demokraatia vahendite kasutamine, mitte verevalamine. Aga see läks mulle väga kalliks maksma, uskuge mind."<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/gorbatsov-1989-oleks-voinud-alata-iii-maailmasoda.d?id=26686211 "Gorbatšov: 1989 oleks võinud alata III maailmasõda"] Delfi, 4. november 2009 (vaadatud 6. augustil 2011)</ref> 62. rida: * Ajakirja Time [[aasta inimene]] 1987<ref name="kyllakutse" /> * Time'i aasta ja [[aastakümne inimene]] 1989<ref name="kyllakutse" /> * Nobeli ~~rahupreemia~~rahuauhind 1990<ref name="kyllakutse" /> ==Hinnangud==

Mihhail Gorbatšov: erinevus redaktsioonide vahel