Juris Alunāns: erinevus redaktsioonide vahel

'''Juris Alunāns''' (pärisnimi '''Gustavs Georgs Frīdrihs Alunāns'''; [[13. mai]] [[1832]] [[Jaunkalsnava]] – [[18. aprill]] [[1864]] [[Jostene]]) oli [[lätlased|läti]] luuletaja, publitsist ja keeleteadlane. Ta oli üks [[Noorlätlased|Noorlätlastenoorlätlaste]] juhte.

Alunāns sündis Jaunkalsnava mõisa rentniku peres. 1846-18541846–1854 õppis ta Jelgava põhikoolis ja gümnaasiumis. Ta õppis selgeks lisaks läti keelele saksa, vene, prantsuse, leedu, ladina, vanakreeka ja heebrea keele. Ta luges originaalis vanakreeka autoreid ja püüdis ka ise vanakreeka keeles luuletusi kirjutada. [[1855]] asus ta õppima [[Tartu Ülikool]]i filoloogiateaduskonda, hiljem õppis ka riigiteadusi. Ta kuulus [[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis|korporatsiooni Fraternitas Academica Dorpatensis]]. 1856 andis ta välja mitmetest keeltest läti keelde tõlgitud või mugandatud luuletuste kogu "Dziesmiņas..." ("Laulukesed..."), mis sisaldas ka ühe tema enda luuletuse.

1862 asutas ta koos [[Krišjānis Valdemārs]]i ja [[Krišjānis Barons]]iga noorlätlaste ajalehte "[[Pēterburgas Avīzes]]", mille esimeseks peatoimetajaks sai Alunāns. 1859–1860 andis ta Tartus välja populaarteaduslikku almanahhi "Sēta, Daba, Pasaule" ("Õu, loodus, maailm"), mis sisaldas artikleid geograafia, looduse, ajaloo ja keele teemal.

1864. aasta jaanuarist oli ta politsei pideva jälgimise all janing paljude tema luuletuste ja kirjutiste avaldamine keelati.