Skogskyrkogården: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
61. rida:
*1932 valmis 3,6 km pikkune kivimüür ümber kalmistu. Selle ehitasid 12 aasta jooksul Stockholmi töötud.
 
*1940 pühitseti sisse Skogskyrkogården'iSkogskyrkogårdeni krematoorium ja selle juurde kuuluvad kabelid Trons ('Usu'), Hoppets ('Lootuse') ja Heliga korsets ('Püha risti'). Selle sündmusega oli kalmistu rajamine lõppenud.
 
*1961 pühitseti sisse Minneslund, esimene Stockholmis.
70. rida:
Mõni kuu pärast surnuaia valmimist 1940. aastal suri Gunnar Asplund, teine arhitekt Sigurd Lewerentz oli mõne aasta eest vallandatud. Seetõttu jäi kalmistu selliseks, nagu arhitektid olid selle kavandatud ega viidud sisse uuendusi. Ka pisimais detailides on kõik jätkuvalt nii, nagu arhitektid olid algsetel plaanidel joonistanud.
 
Sigurd Lewerentz'iLewerentzi koostöö Skogskyrkogårdeniga taastus küll hiljem, siis kavandas ta muuhulgas Minneslundi.
 
Skogskyrkogården kui ühtne tervik loodusest ja kultuurist oli ka põhjuseks, miks see kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse. Põhjendus oli, et kalmistu on esilekerkiv näide selle kohta, kuidas 20. sajandi arhitektuur ja kujundatud maastik sulavad ühte surnuaial, mis on mõjutanud paljude teiste kalmistute kujundamist kogu maailmas.
90. rida:
*[[Olle Hellbom]](1925–1982), režissöör
*[[Jan Johansson]] (1931–1968), džässmuusik
*[[Eyvind Johnson]] (1900–1976), kirjanik, Nobeli preemiaauhinna laureaat, Rootsi akadeemia liige
*[[Juhan Kokla]] (1915-19921915–1992) eesti ajakirjanik
*[[Yngve Larsson]] (1881–1977), Stockholmi abilinnapea
*[[Pelle Lindbergh]] (1959–1985), jäähoki väravavaht