Skogskyrkogården: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
61. rida:
*1932 valmis 3,6 km pikkune kivimüür ümber kalmistu. Selle ehitasid 12 aasta jooksul Stockholmi töötud.
*1940 pühitseti sisse
*1961 pühitseti sisse Minneslund, esimene Stockholmis.
70. rida:
Mõni kuu pärast surnuaia valmimist 1940. aastal suri Gunnar Asplund, teine arhitekt Sigurd Lewerentz oli mõne aasta eest vallandatud. Seetõttu jäi kalmistu selliseks, nagu arhitektid olid selle kavandatud ega viidud sisse uuendusi. Ka pisimais detailides on kõik jätkuvalt nii, nagu arhitektid olid algsetel plaanidel joonistanud.
Sigurd
Skogskyrkogården kui ühtne tervik loodusest ja kultuurist oli ka põhjuseks, miks see kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse. Põhjendus oli, et kalmistu on esilekerkiv näide selle kohta, kuidas 20. sajandi arhitektuur ja kujundatud maastik sulavad ühte surnuaial, mis on mõjutanud paljude teiste kalmistute kujundamist kogu maailmas.
90. rida:
*[[Olle Hellbom]](1925–1982), režissöör
*[[Jan Johansson]] (1931–1968), džässmuusik
*[[Eyvind Johnson]] (1900–1976), kirjanik, Nobeli
*[[Juhan Kokla]] (
*[[Yngve Larsson]] (1881–1977), Stockholmi abilinnapea
*[[Pelle Lindbergh]] (1959–1985), jäähoki väravavaht
|