Armeenia Vabariik (1918–1920): erinevus redaktsioonide vahel

 

==Välissuhted==

1920. aastal haldas Armeenia Demokraatlik Vabariik ala, mis hõlmas enamikku tänapäevasest Armeeniast, nüüdse Türgi [[Karsi provints]]i, [[Iğdıri provints]]i ning [[Ardahani provints]]i [[Çıldır]]i ja [[Göle]] piirkondi. [[Nahhitševan]], [[Mägi-Karabahh]], [[Sjunikh|Zangezur]] (nüüdne Armeenia [[Sjunikhi maakond]]) ja [[Qazakh]] olid vaidlusalused alad, mille pärast võideldi Aserbaidžaaniga. Armeenia pretendeeris ka [[Oltu]] piirkonnale, mida 1920. aastal mõnd aega haldas Gruusia. Armeenia enamusrahvusega [[Lori maakond]] oli vaidlusalune, kuid seda haldas Gruusia. Jerevanis lõunasse jäävad moslemite alad ei tunnistanud Armeenia võimu ning ei lasknud Armeenia valitsusel neil aladel võimu võtta. Sellegipoolest anti Armeeniale pärast [[Sèvres'i rahu]] allakirjutamist 1920. aastal formaalne rahvusvaheline tunnustus. Armeenia valitsusega sõlmisid ametlikud diplomaatilised suhted USA ja mõned Lõuna-Ameerika riigid. Armeenia saatkonnad avati Suurbritannias, Itaalias, Saksamaal, Serbias, Kreekas, Iraanis, Jaapanis ja Aafrikas.<ref>{{cite book| last =Hovannisian| first =Richard G.| title =The Republic of Armenia, Vol. II: From Versailles to London, 1919-1920| publisher = University of California Press| year =1982| location =Berkeley| isbn =0-5200-4186-0| pages =526–529}}</ref>