Erinevus lehekülje "Korsika" redaktsioonide vahel

Lisatud 21 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P
Korsikal tärkasid uuesti iseseisvuse taastamise püüded pärast [[Alžeeria]] iseseisvumist [[1962]]. aastal, kui Korsikale rändas üle 17 000 Alžeeria prantslase, kellele anti sooduskorras maad, enamasti kohalike arvelt, kuna maa on Korsikal endiselt ühisomandis.
 
[[21. august]]il [[1975]] toimus Alérias vastuhakk Prantsuse keskvõimule, kui iseseisvuslaste organisatsiooni [[Action Régionaliste Corse]] seitse liiget eesotsas [[Edmond Simeon]]iga rahumeelselt hõivasid Alžeeria prantslase veiniistanduse. Veiniistanduse hõivanute vastu korraldati sõjaline operatsioon – seitsme iseseisvuslase vastu saadeti kaheksa [[helikopter]]it, neli [[soomusauto]]t ja 1250 sõjaväelast. Operatsiooni tulemusel hukkus kaks sõdurit ja hõivajad vangistati. Aktsiooni tagajärjel iseseisvusliikumine hoogustus, aga ka lõhenes: ühel pool seisid [[Radikaal (poliitika)|radikaalid]], kes nõudsid täielikku iseseisvust ja kasutasid vägivalda ([[FLNC]], "[[Fronte di liberazione Naziunale di a Corsica]]", teisel pool [[autonoomia]] pooldajad, kes nägid Korsika tulevikku Prantsusmaa koosseisus.
 
Iseseisvusliikumise aktiivsuse tõttu saavutati Pariisilt järeleandmisi: [[1981]]. aastal avati taas [[Corte ülikool]], [[1982]]. aastal aga valiti kohalik võimuorgan [[Assemblée de Corse]]. Prantsusmaa kesvõimu ja korsiklaste suhted pingestusid taas, kui [[6. veebruar]]il [[1998]] tapeti Ajaccios Korsika [[prefekt]] [[Claude Erignac]].
99 361

muudatust