Polatsk: erinevus redaktsioonide vahel

[[2009]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Połacki elanikest [[valgevenelased|valgevenelasi]] 80,03 %, [[venelased|venelasi]] 14,75 %, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,86 %, [[poolakad|poolakaid]] 0,43 % ja [[juudid|juute]] 0,29 %.

Połack (Polotsk) on üks vanimaidvanemaid [[idaslaavlased|idaslaavi]] linnu. Seda mainiti [[Nestori kroonika]]s koos [[Murom]]i ja [[Beloozero]]ga seoses [[862]]. aasta sündmustega. Połack on üks vanimaid idaslaavi linnu, koos [[Kiiev]]i ja [[Novgorod]]iga on üks vanemaid idaslaavi linnu. Połack asus vanade kaubateede ääres, mis ühendasid läänt ja ida. [[10. sajand]]il oli Połack [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] keskus, [[12. sajand]] jagunes vürstiriik maakondadeks ning [[1223]]. aastal liideti ja muudeti [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigi]] osastisvürstiriigiks.

Linnas on [[1044]]–[[1066]] ehitatud [[Połacki Püha Sofia katedraal|Püha Sofia katedraal]]. [[11. sajand|11.]] – [[12. sajand]]il toimusid Polotski vürstiriigi ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Polotski vürstiriik Kiievi suurvürstiriigile. Połackis ehitati [[Połacki Püha Sofia katedraal|Püha Sofia katedraal]], märk iseseisvusest ja võimsusest, osa võimuvõitlusest [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]] ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]], kus ehitati samuti [[Ida-Rooma]] [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] eeskujul [[Novgorodi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia katedraal]].

Enne [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdu]] kogusid [[Połacki vürst]]id andamit andamit neid ümbritsevateltümbritsenud [[balti hõimud]]elt ([[žemaitid]], [[latgalid]] jt.) janing vürstiriiki kuulusid ka osastisvürstiriigid: [[Jersika vürstiriik]], ja [[Koknese vürstiriik]]. [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] algetapil, asudes levitama ristiusku [[Daugava]] jõe suudmes liivlaste seas, nõutas [[Üksküla piiskop]] [[Meinhard]] nõusolekut Połacki vürstvürstilt Vladimirilt. Liivimaa vallutamise käigus Riia piiskopi ja [[Mõõgavendade ordu]] poolt, püüdis Połacki vürst taastada oma mõjuvõimu liivlaste aladel (Daugava alamjooksul), tehes 1203. aastal sõjakäigu Riiale, kuid oli sunnitud [[1212]]. aastal sõlmima [[Riia piiskop]]iga leedulaste vastase liidulepingu ning loobuma taotlustest liivlaste aladelealade taotlemisest. [[1216]]. aastal kavandas vürst Vladimir saarlastega [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus#Sõjakäik Riiale|ühist sõjakäiku Riiale]], kuid suri enne sõjakäiku.

[[17. sajand Venemaal|17. sajandi]] [[Vene-Poola sõda]]de [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|1654–1667 aastate Vene-Poola sõja]] ajal kuulus linn ja kindlus aastatel 1654 kuni 16651654–1665 Moskva tsaaririigi võimu alla.