Redaktsioon: 26. märts 2015, kell 15:10 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. märts 2015, kell 14:27 redigeeri eemalda 195.80.105.102 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Aleksandria raamatukogu''' oli tähtsaim antiikmaailma raamatukogu. Raamatukogu ~~ehitati~~asutas Ptolemaios I 3. sajandil ~~e.m.a~~eKr Egiptuses asuvasse Makedoonia-Kreeka linna [[Aleksandria]]sse. Täpsed andmed raamatukogu asukoha ja fondi suuruse kohta puuduvad. Raamatukogu asus kuulsa teaduskeskuse [[Museion]]i juures. == Allikad == Raamatukogu täpne asukoht pole praegu teada, sest vanades ürikutes on info selle kohta vastuoluline ja Vana-Rooma kroonikates pole märkmeid eelnenud hellenistliku aja raamatukogu tegevusest. Esimest korda mainis raamatukogu 1. või 2. sajandil eKr Aristeas, kes tõlkis Vana Testamendi kreeka keelde. Raamatukogu mainivad oma teostes ka 1. ja 2. saj eKr Strabon, Seneca, Plutarchos ja Suetonius. 12. sajandil tegutsenud Bütsantsi teadlane Ioannes Tzetzese töödest saab raamatukogu kohta lisainfot, kuid algallikaid tema teadustöös pole. 10. rida: Museion ja raamatukogu asusid arvatavasti linna loodeosas palee ruumides. Strabo reisikirjas kirjeldatakse Museioni sammastikku, õpperuumi ja suurt söögisaali, aga raamatukogu ruume seal ei mainita. Tõenäoliselt oli fond Museioni ruumides ja eraldi raamatukoguhoonet polnud. 3.saj. II poolel eKr rajati Serapeioni templi territooriumile tütarraamatukogu, arheoloogide arvates asus see 19 ruumis suurusega 3x4 m. == Fond == Praeguseks pole leitud papüürusrullide fragmente, mis oleksid pärit Aleksandria raamatukogust. Arvatavasti oli Museioni asutamise ajal teaduskeskuses elementaarne valik tolleaegsest kirjandusest, aga peagi leidus raamatukogus kirjutisi kõigist teaduse valdkondadest. Kõige rohkem oli raamatuid astronoomiast, matemaatikast, meditsiinist ja filosoofiast koos põhjalike kommentaaridega põhiliselt kreeka, egiptuse ja heebrea keeles. Kogu suurus pole täpselt teada, sest kõik allikad pole usaldusväärsed, samuti võib olla erinevusi arvutusmeetodites ja aruannete tõlgendamises. Eksemplaride arvuks on pakutud 54 800 - 700 000. Niiske kliima ja suure kasutamise tõttu säilisid muidu vastupidavad papüürusrullid 100-300 aastat. Rooma aja alguseks olid nad kasutamiskõlbmatud ja neid oli vaja kopeerida. [[Kategooria:Raamatukogud]] [[Kategooria:Vana-Egiptus]]

Aleksandria raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel