Novgorodi vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
44. rida:
Esimese kahe ja poole sajandi jooksul pärast iseseisvumist vahetus vürst rohkem kui 70 korda, mis tähendab, et keskmine ametiaeg oli üksnes mõni aasta. Ametiaja pikkus ei olnud kindlaks määratud. Tüüpiline oli see, et ametist tagandatud vürst valiti hiljem tagasi, mõni vürst (sealhulgas [[Aleksander Nevski]]) oli vaheaegadega võimul neli korda.
 
Novgorodi igapäevaelu haldamiseks valiti rahvakogunemisel üks [[possadnikpossaadnik]], kes juhtis riigi haldust. Erakorraliste sündmuste (sõjategevus või vajadus erapooletu kohtumõistmise järele) korral kutsuti või valiti rahvakogunemise poolt naabervürstiriikidest vürst.
 
Novgorodi sisepoliitikat mõjutas Novgorodiga piirnenud [[Riia piiskopkond|Riia piiskopkonna]] juhi [[Riia piiskop]]i [[Albert von Buxhövden|Albert]]i tegevus, kes püüdis igal viisil edendada ekspansiooni itta. Novgorodi saksameelsed leidsid toetust Riiast ja Tartu piiskopkonnast, saksameelsed iseseisvuslased vallutasid Tartu piiskopi abiga Irboska, kuid novgorodimeelsed võtsid selle tagasi ja viisid vastaste juhid Pihkvasse vangi. Ülejäänud saksameelsed leidsid aga varjupaiga Otepääl. 1233. aasta suvel õnnestus otepäälastel vangistada üks Novgorodi bojaar, et selle vastu saksameelne vürst Jaroslav Vladimirovitš Pihkvast välja vahetada. See sündmus sai uue sõjakäigu ajendiks. 1234. aasta alguses tungis Vladimiri suurvürst Jaroslav Vsevolodovitš koos novgorodlaste ja osa pihkvalastega Tartu piiskopkonda ja rüüstas selle idaosa. Tartu all Emajõe jääl kohtusid Tartu piiskopi ja otepäälaste vägi suurvürsti väega. Suurt lahingut vist siiski ei toimunud. Sõlmiti [[1224. aasta Riia rahuleping]]u tingimusi kordav leping.