Maarjakask: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lehekülg "Karjala kask ." teisaldatud pealkirja "Maarjakask" alla: varasem pealkiri oli vigane. Ja kui juba teisaldamiseks läks, siis teisaldan pealkirja alla, mis minu meelest on eelistatav.
Resümee puudub
1. rida:
'''KirikaskMaarjakask''' ehk '''karjala kask''' (ka''Betula pendula''maarjakask var. ''carelica'') on [[arukask|arukase]] haruldane teisend või vorm (''Betula pendula'' var. ''carelica'' (Merckl.) L.Hämet-Ahti, ka ''Betula alba'' L. var. ''carelica'' Merckl.; ''Betula pendula'' f. ''carelica'' Sok.; ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.).
 
==Nimi==
Nimetuse maarjakask levimine sai folkloristide sõnutsi alguse vennastekoguduste liikumise ajal kui paljud varemkasutatud loodusnimetused said usulise sisu. (vrd ellerhein - jaanilill, kirihein - maarjahein , kirikakar - maarjalill, hõõguss - jaaniuss, hõõgmardikas - jaanimardikas). Nimetuse - maarjakask - päritolu pole päris selge. A. Viirese arvates võib see olla tulnud saksa sõnast ''Maserbirke'', mis on kõlaliselt seostatud neitsi Maarja nimega.
 
Ladinakeelne nimi on ''Betula pendula'' var. ''carelica'' (Merckl.) L.Hämet-Ahti. Sünonüümid on ''Betula pendula'' f. ''carelica'' Sok., ja ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.).
 
Rahvapäraste nimede seas on ''kirikask'' (Hiiumaa), ''raudkask'' ja ''maadrekask'' (Saaremaa) ning ''maarjakõjo'' (Haanja murrak).
 
Nimetuse "maarjakask" levimine sai folkloristide sõnutsi alguse vennastekoguduste liikumise ajal, kui paljud varemkasutatud loodusnimetused said usulise sisu. (vrd ''ellerhein'' -> ''jaanilill'', ''kirihein'' -> maarjahein , ''kirikakar'' -> ''maarjalill'', ''hõõguss'' -> ''jaaniuss'', ''hõõgmardikas'' -> ''jaanimardikas''). Nimetuse - "maarjakask -" päritolu pole päris selge. A.Ants Viirese arvates võib see olla tulnud saksa sõnast ''Maserbirke'', mis on kõlaliselt seostatud neitsi Maarja nimega.
 
Kirikaske on vene uurijate poolt peetud omaette alamliigiks ja liigiks. Lääne teadlaste arvates võib puidu näsustumise põhjuseks olla viirusinfektsioon, sest Soome teadlaste poolt läbi viidud kultuurkatsed näitavad, et kirikase tunnused ilmnevad kasvukohast sõltumata. Kõik tema järglased ei näsustu, alati on nende hulgas mingi osa tavalisi arukaski. Samuti on võimalik nakatada arukase seemneid, leotades neid kirikase mahlas. Vegetatiivse paljunduse käigus kirikase tunnused uuele puule tihti üle ei kandu.