Venemaa Keisririik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
78. rida:
[[19. sajand]]i teise pooleni oli Venemaa keisririigis peamine transpordiliik mere- ja jõetransport (laevadega) – maismaal kasutati hobutransporti. 19. sajandi esimesel veerandil [[Suurbritannia]]s alanud [[raudtee]] areng jõudis Venemaale [[1838]]. aastal, kui Peterburi lähedal asuv [[Tsarskoje Selo]] 25 [[verst]]a pikkune [[Tsarskoje Selo raudtee|raudtee]], [[Peterburi]] linna ja [[Romanovite dünastia]] suve[[residents]]i [[Pavlovsk]]i vahel. Raudtee rajamine toimus nii Venemaa riigikassa kui ka eraettevõtjate toel. Põhilised raudtee[[magistraal]]id olid laiarööpmelised (1524 mm ehk 5 inglise [[Jalg (pikkusühik)|jala]] laiuse rööpavahega): [[Peterburi–Moskva raudtee]] (1851), [[Peterburi–Varssavi raudtee]] (1862), Siberi raudtee, Taga–Kaspia raudtee, Ida-Hiina raudtee, [[Balti raudtee|Balti ja Pihkva–Riia raudtee]], mida haldasid teedeministeeriumi raudteeringkonnad.
==Keisririigi territooriumi laienemine==
[[1741]]. avastas taani päritolu Venemaa mereväelane [[Vitus Bering]] meretee [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri]] looderannikule ning sealsete [[Aleuudid|Aleuutide saarestiku]] loodusrikkuste kohta teabe levitamise järel laiendasid sinna (selle ajani mittekellegi maale) oma karusnahakaubandust Venemaa [[Siber]]i ettevõtlikud kaupmehed ning mille haldamiseks moodustati [[1799]]. aastal [[Vene-Ameerika Kompanii]]. [[1867]]. aastal ostsid [[Ameerika Ühendriigid]] [[Alaska]], Venemaa keisririigilt, 7,2 miljoni USA dollari eest.
Keisririigi territoorimi laienemine jätkus peale [[Põhjasõda]] läänesuunal Venemaa keisririigi välispoliitiliste ja sõjaliste aktsioonide tulemusel. [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|1768–1774 aastate]] [[Vene-Türgi sõda|Vene-Türgi sõja]] lõpetanud rahulepingu alusel läksid Lõuna-[[Ukraina]], sealhulgas [[Bug]]i, [[Dnepr]]i ja [[Don]]i suue, alad Venemaa keisririigile, nii et Venemaa sai seal väljapääsu [[Must meri|Mustale merele]]. [[Krimmi khaaniriik]] sai iseseisvaks [[Osmani impeerium]]ist, kuid annekteeriti [[1783]]. aastal Venemaa poolt. Aastatel 1774–1783 toimunud võimuvõitlusse sekkus keisrinna [[Katariina II]] ning moodustas Krimmi khaaniriigi asemele Venemaa keisririigi koosseisu kuuluva [[Tauria oblast]]i, mis hõlmas [[Krimmi poolsaar]]e ja [[Taman]]i. [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|1787–1792 aastate]] Vene-Türgi sõja tulemusl liideti Venemaaga alad Musta mere põhjakaldal, [[Bug]]i ja [[Dnestr]]i vahel.