Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Saksa okupatsioon Eestis''' on hilisema [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] maa-ala osaline või täielik [[okupatsioon|okupeerimine]] [[Saksamaa]] vägede poolt [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus. Juba [[1915]]. aastal hõivasid Saksa väed [[Ruhnu]], mis tollel ajal kuulus veel [[Kuramaa]] koosseisu. [[1917]]. aastal okupeerisid sakslased [[Hiiumaa]], [[Saaremaa]] ningja [[Muhu]]. 1918. aastal juba terve Eesti.
{{Sisukord paremale}}
===Kronoloogia===
7. rida:
*20. oktoobriks 1917 vallutasid Saksa keisririigi väed [[Hiiumaa]];
*[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s;
*[[24. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa keisririigi väeosadväed Tartusse ja [[Pärnusse]];
*[[25. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa keisririigi väed Viljandisse, ja Tallinna, 26. veebruaril Paidesse;
*[[4. märts]]iks 1918 jõudsid Saksa keisririigi väed Narva.
*
==Ajutine Bresti-Litovski vaherahu==
29. rida:
[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 Vastsündinud vabariik sakste kanna all]</ref> [[25. veebruar]]il jõudsid saksa väed – [[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]] Tallinna ja [[4. märts]]iks [[Narva]].
 
Saksa okupatsioon kestis 1918.a. aasta veebruarist novembrini. Taastati Vene revolutsiooni eelsed seadused, Eesti Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali [[Eesti rahvusväeosad]], osa baltisakslaste poolt moodustatava Balti hertsogiriigi vastaseid riigitegelasi ning endiseidendisi [[Vene keisririik|Vene keisririigi ]]<nowiki/>sõjaväelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa sõjalistele vajadustele. [[Kultuuripoliitika]] eesmärgiks sai eestlaste [[saksastamine]]. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada seniste [[baltisakslased|baltisakslaste]] ühiskondlikku ja majanduslikku eelisseisundit säilitava [[Balti hertsogiriik]].
===Okupatsioonivõimud===
Eesti ala kuulus [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] poolt okupeeritud piirkondadest [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alade valitsemiseks moodustatud [[Ober Ost]]i haldusalasse ning Saksa vägede juhatuse poolt määrati vana haldusjaotuse kohaselt Eestimaad valitsema:
35. rida:
*[[Liivimaa kubermang]]u piires (Lõuna-Eestis) [[60. kindralkomando]] ''(Oberkommando 60)'', kindralleitnant [[Günther von Pappritz]];
 
Maakonnavalitsuste juhiks määrati kindralkommandode käskkirjade alusel ohvitser, kui kreisipealik (''Kreishauptmann''). Tema oli kindralkomando otsealluvuses ningja sai juhtnöörid sealt. Kreisipealiku juures funktsioneeris veel ka nõukogu (''Beirat''), mille liikmed kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati. Kuipalju nõukogu maakonna valitsemisest osa võttis või osa võtta võis, see jäi täielikult kreisipealiku enese otsustada. Järgmiseks administratiivseks allüksuseks maakonnas nähti ette ametkond (''Amtsbezirk''), mille piirid langesid kokku kihelkonna piiridega. Ametkonna eesotsas seisis ametkonna eestseisja (''Amtsvorsteher''), kes kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati ja kreisipealikule allus.
 
Ametkonnad jagunesid jaoskondadeks (''Ortsbezirk''). Mõisad, senised vallad ja alevikud moodustasid üldiselt igaüks ise jaoskonna. Jaoskondi valitsesid sellekohased eestseisjad (''Ortsvorsteher''), need nimetati ametisse kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt ja allusid ametkonna eestseisjale.
41. rida:
=== Saksa okupatsioonivõimude tegevus Eestis ===
==== Tallinn ====
PealePärast linna vallutamist ilmusid saksa sõjaväed Tallinna liha külmutamise ruumidesse ja võtsid ruumid oma alla. Ülevõtmise juures viidi umbes 200 puuda linna päralt olevat sealiha ära. Samuti oli Saksa sõjavägi linnalt ära võtnud piimameierei ja 600 [[puud]]a linna heinu. Sakslased olid kinni pannud ka trükikojad, mistõttu oli võimatu trükkida [[leivakaart]]e.
Nende eluliste probleemide kõrval tundub teisejärgulisena venekeelsete tänava- ja linnaasutuste siltide kiirkorras vahetamine eesti- ja saksakeelsete siltide vastu. Linnavalitsus otsustas, et emaileeritud uulitsanimelaudasid tuleb niiviisi puhastada, et ühes eestikeelsete nimedega ka saksakeelsed jälle välja paistaksid ning venekeelsed nimed on vaja sinise värviga kinni katta. <ref>[http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 Tallinn ja 24. veebruar 1918. " Tallinna linnavalitsuse 28. veebruari istungi protokoll]</ref>.
 
Saksa väejuhatus, kelle eesotsas seisis Põhjaarmee juhataja kindralleitnant Adolf von Seckendorff, ei tunnustanud mingit Eesti valitsust. Kindrali jutule läinud [[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]] ja [[Jaan Poska]], kuid paaritunnine nõupidamine eestlaste esindajate ja Saksa kindrali vahel ei andnud mingeid tulemusi.
[[4. märts|4. märtsil ]][[1918]] võtsid sakslased [[Voldemar Vöölmann]]ilt [[Tallinna Linnavalitsus|linna juhtimise]] üle. Uue okupatsiooni aegne linnavalitsus toimis kuni novembrini 1918.
==== Tartu ====
Okupatsioonivõimud panid Saksa [[Põhjakorpus]]e komandöri vabahärra kindral [[Adolf von Seckendorff]]i juhatusel kohe maksma karmi korra. Igasugused koosolekud ja meeleavaldused keelati. Tartus lasid okupandid linnarahva hirmutuseks maha [[Soola tänav]]alt juhuslikult kätte saadud põgenevate kommunistliku Läti 7. Bauska polgu soldatite salga ningja uputasid laibad Emajõe jääaukudesse. Ajalehed suleti või allutati nii rangele [[tsensuur]]ile, mis ületas isegi omaaegse karmi tsaaritsensuuri, kohustades lehti avaldama Saksameelseidsaksameelseid juhtkirju toimetuse enda seisukohtade pähe. Ametlikuks asjaajamiskeeleks kehtestati [[saksa keel]] ning valla- ja linna[[ametnik]]ud pidid Saksa võimudele [[ustavus]]t vanduma. Neis linnades, kus linnavõim oli varem olnud eestlaste käes, saadeti omavalitsus lihtsalt laiali.
 
=== Okupatsioonivõimude repressiivtegevus ===
75. rida:
11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad Riias kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. [[19. november|19. novemb]]ril [[1918]] tunnustas Saksamaa volinik Baltimaadel [[August Winnig]] Eesti iseseisvust de facto kuni rahukonverentsini. Mingit muud jõudu idast Baltikumi tungida ähvardava Punaarmee peatamiseks veel polnud. Eesti rahvuslikud väeosad tuli alles reorganiseerida.
 
Saksa väed hakkasid taganema Narvast [[28. november|28. novembril]] ning, Nõukogude Venemaa Punaarmee alustas pealetungi ja vallutas Narva ning [[29. november|29. novembril]] kuulutati välja Narvas välja [[Eesti Töörahva Kommuun]].
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=Saksa okupatsioon Eestis|aeg=1917–1918|järgnev=[[Eesti Vabariik]] (1918–1940)<br> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)]]}}