Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused. |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Saksa okupatsioon Eestis''' on hilisema [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] maa-ala osaline või täielik [[okupatsioon|okupeerimine]] [[Saksamaa]] vägede poolt [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus. Juba [[1915]]. aastal hõivasid Saksa väed [[Ruhnu]], mis tollel ajal kuulus veel [[Kuramaa]] koosseisu. [[1917]]. aastal okupeerisid sakslased [[Hiiumaa]], [[Saaremaa]]
{{Sisukord paremale}}
===Kronoloogia===
7. rida:
*20. oktoobriks 1917 vallutasid Saksa keisririigi väed [[Hiiumaa]];
*[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s;
*[[24. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa keisririigi
*[[25. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa keisririigi väed Viljandisse
*[[4. märts]]iks 1918 jõudsid Saksa keisririigi väed Narva.
*
==Ajutine Bresti-Litovski vaherahu==
29. rida:
[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 Vastsündinud vabariik sakste kanna all]</ref> [[25. veebruar]]il jõudsid saksa väed – [[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]] Tallinna ja [[4. märts]]iks [[Narva]].
Saksa okupatsioon kestis 1918.
===Okupatsioonivõimud===
Eesti ala kuulus [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] poolt okupeeritud piirkondadest [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alade valitsemiseks moodustatud [[Ober Ost]]i haldusalasse ning Saksa vägede juhatuse poolt määrati vana haldusjaotuse kohaselt Eestimaad valitsema:
35. rida:
*[[Liivimaa kubermang]]u piires (Lõuna-Eestis) [[60. kindralkomando]] ''(Oberkommando 60)'', kindralleitnant [[Günther von Pappritz]];
Maakonnavalitsuste juhiks määrati kindralkommandode käskkirjade alusel ohvitser, kui kreisipealik (''Kreishauptmann''). Tema oli kindralkomando otsealluvuses
Ametkonnad jagunesid jaoskondadeks (''Ortsbezirk''). Mõisad, senised vallad ja alevikud moodustasid üldiselt igaüks ise jaoskonna. Jaoskondi valitsesid sellekohased eestseisjad (''Ortsvorsteher''), need nimetati ametisse kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt ja allusid ametkonna eestseisjale.
41. rida:
=== Saksa okupatsioonivõimude tegevus Eestis ===
==== Tallinn ====
Nende eluliste probleemide kõrval tundub teisejärgulisena venekeelsete tänava- ja linnaasutuste siltide kiirkorras vahetamine eesti- ja saksakeelsete siltide vastu. Linnavalitsus otsustas, et emaileeritud uulitsanimelaudasid tuleb niiviisi puhastada, et ühes eestikeelsete nimedega ka saksakeelsed jälle välja paistaksid ning venekeelsed nimed on vaja sinise värviga kinni katta.
Saksa väejuhatus, kelle eesotsas seisis Põhjaarmee juhataja kindralleitnant Adolf von Seckendorff, ei tunnustanud mingit Eesti valitsust. Kindrali jutule läinud [[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]] ja [[Jaan Poska]], kuid paaritunnine nõupidamine eestlaste esindajate ja Saksa kindrali vahel ei andnud mingeid tulemusi.
[[4. märts|4. märtsil ]][[1918]] võtsid sakslased [[Voldemar Vöölmann]]ilt [[Tallinna Linnavalitsus|linna juhtimise]] üle. Uue okupatsiooni aegne linnavalitsus toimis kuni novembrini 1918.
==== Tartu ====
Okupatsioonivõimud panid Saksa [[Põhjakorpus]]e komandöri vabahärra kindral [[Adolf von Seckendorff]]i juhatusel kohe maksma karmi korra. Igasugused koosolekud ja meeleavaldused keelati. Tartus lasid okupandid linnarahva hirmutuseks maha [[Soola tänav]]alt juhuslikult kätte saadud põgenevate kommunistliku Läti 7. Bauska polgu soldatite salga
=== Okupatsioonivõimude repressiivtegevus ===
75. rida:
11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad Riias kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. [[19. november|19. novemb]]ril [[1918]] tunnustas Saksamaa volinik Baltimaadel [[August Winnig]] Eesti iseseisvust de facto kuni rahukonverentsini. Mingit muud jõudu idast Baltikumi tungida ähvardava Punaarmee peatamiseks veel polnud. Eesti rahvuslikud väeosad tuli alles reorganiseerida.
Saksa väed hakkasid taganema Narvast [[28. november|28. novembril]]
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=Saksa okupatsioon Eestis|aeg=1917–1918|järgnev=[[Eesti Vabariik]] (1918–1940)<br> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)]]}}
|