Erinevus lehekülje "Jakob Hurt" redaktsioonide vahel

Lisatud 17 baiti ,  5 aasta eest
Reverted 8 edits by 95.129.198.92 (talk). (TW)
(Reverted 8 edits by 95.129.198.92 (talk). (TW))
Hurda peateened on eesti [[rahvaluule]] kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist [[1860]], saanud äratust kodukohast ja "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipojast]]". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, [[1888]] ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule žanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja [[Venemaa]] eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist žanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 1888–[[1906]] avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "[[Vana Kannel]]" I (3 annet, 1875–86; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 1884–86; [[Kolga-Jaani]] laulud). "Setukeste laulud" I–III (1904–07, Helsingi; setu, [[Vastseliina]] ja [[Räpina]] laulud) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas [[1896]] [[Riia]]s toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" ([[1899]]) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi).
 
Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" ([[1939]], toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" ([[1989]], koostanud [[Mart Laar]]) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Tere hommikust rahvas täna ma räägin teile su ema!!!
 
== Isiklikku ==
[[Jakob Hurda bareljeef]] asub [[Otepää kirik]]us.
 
== Üliõpilasorganisatsioonid ==
== ÜliõpilasorganisatsiooniAUISDFHDFAShdisoir djeohfes ==
 
Jakob Hurt oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane ja [[korporatsioon Livonia]] vilistlane.
 
==Vaata ka==
83

muudatust