Erinevus lehekülje "Leedu" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 7 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P
| rahvaarv = 2 971 900 <small>(1.01.2013)</small><ref>http://www.stat.gov.lt/en/news/view?id=11320</ref>
| rahvastiku_tihedus = 45,8
| iseseisvus = - väljakuulutamine<br>[[Vene keisririik|Vene keisririigist]] [[16. veebruar]]il [[1918]]<br>- [[riigi tunnustamine|tunnustamine]] <br>[[12. juuli]]l [[1920]]
| valuuta = [[Euro]] ([[EUR]])
| ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]]
==Riik==
===Riigivalitsemine===
{{Pildid kõrvuti|paremale|Dalia Grybauskaite Mazeikiuose.2009-04-29.jpg|180|Balticfreedom 1c558 6368.Andrius Kubilius.jpg|120|Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius}}
 
Leedu Vabariigi [[riigipea]]ks on [[Leedu president]]. Täidesaatvat võimu teostab [[Leedu valitsus]]. Valitsuse juht on [[Leedu peaminister]].
 
 
===Valimised===
 
Leedu parlament on 141-kohaline [[Seim (Leedu)|Seim]]. Seimi valimised toimuvad iga 4 aasta tagant.
 
 
===Haldusjaotus===
 
Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. [[Esimese järgu haldusüksus]]ed on 60 linna- ja rajoonivalitsust, mis omakorda jagunevad [[teise järgu haldusüksus]]teks (''seniūnija'').
 
 
== Rahvastik ==
 
Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824. 1. detsembril 2011 oli rahvaarv statistikaameti teatel 3 201 344. <ref>[http://db1.stat.gov.lt/statbank/selectvarval/saveselections.asp?MainTable=M3010101&PLanguage=0&TableStyle=&Buttons=&PXSId=7743&IQY=&TC=&ST=ST&rvar0=&rvar1=&rvar2=&rvar3=&rvar4=&rvar5=&rvar6=&rvar7=&rvar8=&rvar9=&rvar10=&rvar11=&rvar12=&rvar13=&rvar14=]</ref>
 
 
=== Rahvuslik koosseis ===
 
[[2001. aasta Leedu rahvaloendus|2001. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli [[leedulased|leedulasi]] 2 907 293 (83,45%), [[poolakad|poolakaid]] 234 989 (6,74%), [[venelased|venelasi]] 219 789 (6,31%), [[valgevenelased|valgevenelasi]] 42 866 (1,23%) ja [[ukrainlased|ukrainlasi]] 22 488 (0,65%).
 
 
=== Iive ===
 
Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku [[iive|iibe]] ja väljarände tõttu. 2009. aastal emigreerus 21 970 ja 2010. aastal 83 157 inimest.<ref>http://www.stat.gov.lt/uploads/metrastis/1_LSM_2011_en.pdf</ref>
 
{{Pildid kõrvuti|paremale|Dalia Grybauskaite Mazeikiuose.2009-04-29.jpg|180|Balticfreedom 1c558 6368.Andrius Kubilius.jpg|120|Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius}}
{| class="wikitable" style="text-align: center"
! Aasta !! Elussünnid !! Surmad !! Loomulik iive
|-
! 1994
| 42 376 || 46 486 || –4110−4110
|-
! 1995
| 41 195 || 45 306 || –4111−4111
|-
! 1996
| 39 066 || 42 896 || –3830−3830
|-
! 1997
| 37 812 || 41 143 || –3331−3331
|-
! 1998
| 37 019 || 40 757 || –3738−3738
|-
! 1999
| 36 415 || 40 003 || –3588−3588
|-
! 2000
| 34 149 || 38 919 || –4770−4770
|-
! 2001
| 31 546 || 40 399 || –8853−8853
|-
! 2002
| 30 014 || 41 072 || –11−11 058
|-
! 2003
| 30 598 || 40 990 || –10−10 392
|-
! 2004
| 30 419 || 41 340 || –10−10 921
|-
! 2005
| 30 541 || 43 799 || –13−13 258
|-
! 2006
| 31 265 || 44 813 || –13−13 548
|-
! 2007
| 32 346 || 45 624 || –13−13 278
|-
! 2008
| 35 065 || 43 832 || –8767−8767
|-
! 2009
| 36 651 || 42 034 || –5383−5383
|-
! 2010
| 35 626 || 42 120 || –6494−6494
|}
 
==Majandus= Religioon ===
Leedu on [[katoliiklus|katoliiklik]] maa: [[katoliku kirik]]usse kuulub 80% elanikkonnast.
 
==Majandus==
Leedu ekspordis on olulisel kohal [[nafta]] töötlemise saadused (23%), [[kergetööstus|kerge]]- (16%), [[masinatööstus|masina]]- (11%) ja [[keemiatööstus]]e toodang (6%), [[puit]] ja puidutooted (5%) ning [[toiduaine]]d (5%; 2001. aasta seis). Lisaks veeti välja [[elektroonika]]t ning [[auto]]sid Venemaale ja Valgevenesse.
 
 
Leedus on heal tasemel [[maantee]]de võrgustik. Ainukesena [[Balti riigid|Balti riikidest]] on Leedus ka [[kiirtee]]d: [[Vilniuse–Klaipėda maantee]] ja [[Panevėžysi–Vilniuse maantee]].
 
== Religioon ==
 
Leedu on [[katoliiklus|katoliiklik]] maa: [[katoliku kirik]]usse kuulub 80% elanikkonnast.
 
== Loodus ==
 
Leedul on 99 km [[rannik]]ut. Rannik on [[liiv]]ane.
 
 
=== Liit Poolaga ===
 
[[1385]] võttis [[Leedu suurvürst]] [[Jogaila]] vastu Poola palve hakata [[Poola kuningas|Poola kuningaks]]. Sellega algas järkjärguline Leedu ristiusustamine.
 
 
=== Venemaa keisririik ===
[[Pilt:Rzeczpospolita Rozbiory 3.png|pisi|[[Poola jagamised]] ]]
[[Poola jagamised|Rzeczpospolita jagamisega]] [[1772]]–[[1795]] läksid endise Leedu suurvürstiriigi alad [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]], välja arvatud [[Sūduva]] ja osa [[Podlaasia]]st (need liideti Venemaaga vastavalt [[1815]] ja [[1807]]). [[1796]]. aastal moodustati [[Leedu kubermang]], mis [[1802]] jaotati [[Vilniuse kubermang|Vilniuse (Vilno)]] ja [[Kaunase kubermang]]uks.
 
1919. aasta veebruaris-augustis hõivasid Poola väed osa Leedu ja Valgevene NSV-st, sealhulgas [[21. aprill]]il Vilniuse. [[1920]]. aasta aprillis algas [[Poola-Nõukogude sõda]]. Juulis hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas [[12. juuli]]l 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutas Vilniuse ala Leedule, kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6% (poolakaid 54%, [[juudid|juute]] 41%).
 
== =Leedu Vabariik ===
 
Leedu Vabariik kuulutati välja 16. veebruaril 1918.
 
[[9. oktoober|9. oktoobril]] 1920 hõivasid Poola väed Vilniuse uuesti ja Leedu Vabariigi ajutiseks pealinnaks sai [[Kaunas]]. Kuid 1922. aastal vastu võetud [[Leedu põhiseadus]] sätestas, et Leedu pealinn on Vilniuses. Leedu ei tunnistanud Poola võimu Vilniuse üle isegi ''[[de facto]]''. Poola ja Leedu vahel ei olnud kuni [[1938]]. aastani [[diplomaatilised suhted|diplomaatilisi suhteid]]. Üle Leedu-Poola piiri ei liikunud [[rong]]id, [[telegraaf]]iliinid ega isegi [[post]]. Leedu deklareeris Vilniust oma pealinnaks kõigis ametlikes dokumentides, kaasa arvatud 1922 vastu võetud põhiseaduses. Leedu võimuorganid viidi üle Kaunasesse, mida ametlikult nimetati "ajutiseks pealinnaks". Leedu hinnangul pidi Kaunas olema ajutine pealinn seni, kuni Vilnius on "vabastatud Poola okupatsioonist".
 
== =Teine maailmasõda ===
 
[[23. august]]il [[1939]] sõlmisid [[NSV Liit]] ja Saksamaa [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i, millega jagasid [[Ida-Euroopa]] oma mõjusfäärideks. [[1. september|1. septembril]] alustas Saksamaa [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], rünnates Poolat. [[17. september|17. septembril]] viis oma väed Poolasse ka NSV Liit. [[19. september|19. septembril]] hõivas [[Punaarmee]] Vilniuse. [[10. oktoober|10. oktoobril]] sõlmiti [[Leedu Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]], mille alusel Leetu paigutati Punaarmee sõjaväebaasid. Vastutasuks lubas NSV Liit Leedule Vilniuse. Punaarmee tõmmati linnast välja ja [[27. oktoober|27.]]–[[28. oktoober|28. oktoobril]] 1939 anti Vilnius ja Vilniuse piirkond Leedule üle.
 
 
=== Leedu NSV ===
 
=== Leedu Vabariik ===
===Taasiseseisvumine===
1990. aasta 11. märtsil kuulutas Ülemnõukogu Leedu iseseisvaks. Nõukogude Liit püüdis Leedu lahkulöömist takistada esmalt majandusblokaadi abil. 1991. aasta jaanuaris esitati Leedule ultimaatum ja püüti Nõukogude võimu maksma panna armeeüksuste abiga. 13. jaanuaril hukkus armee käe läbi Vilniuses 13 iseseisvuse toetajat.
 
111 241

muudatust