Ava peamenüü

Muudatused

Suurus jäi samaks, 4 aasta eest
P
resümee puudub
{{Vaata|Leetriviirus}}
 
[[Leetriviirus]] on lipiidkestaga üheahelaline [[RNA-viirus]], mille genoomis on tuvastatud 6 [[geen]]i: -N, P, M, F, H, L.
 
1990. aastast alates on tuvastatud järgmised genotüübid: A*, B2, B3, C1, C2, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8, D9, D10, D11, G2, G3, H1, H2.
 
==Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorgansimis==
Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- kaja suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede (ninaneelu epiteeli) kaudu ja liigub lähedal paiknevatesse [[lümfisõlm]]edesse.
 
Viiruse [[transkriptsioon]] elusrakkudes toimub [[lümfisüsteem]]i [[kude]]des ja [[elund]]ites ning lümfisüsteemi rakkude (näit [[dendriitrakud]], [[monotsüüdid]],[[T-lümfotsüüdid]]) [[tsütoplasma]]s ja [[rakumembraan]]is.
Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu [[nahk]], mandlid, [[silmasidekest]], [[kops]]ud, [[seedekulgla]], [[maks]], [[neerud]], [[appendiks]], [[põrn]], [[suguelund]]ite [[limaskest]] ja [[peaaju]] teatud rakupopulatsioonid.
 
Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid käesolevaltänapäeval ajalveel ei tunta, samuti puudub kõikehaarav ülevaade osalevatest valkudest ja geenidest ning signaaliradadest.
 
==Sümptomaatika==
 
===Asümptomaatilised leetrid===
Asümptomaatiliste leetrite puhul, harilikult noorukitel ja täiskasvanutel, keda on vaktsineeritud, aga ka [[immuunpuudulikkus]]ega inimestel, võib enamik sümptomeid puududa. Esineda võib palavikku ja väiksemaid lööbe laigukesilööbelaigukesi keha erinevais paigus. Kuna sümptomid erinevad leetrite omast tunduvalt siis, on asümptomaatilisi leetreid raske diagnoosida.
 
==Diagnoos==
 
Diagnoosikoodi paneb Eestis kirja [[perearst]] -või [[haigla|haiglas]]sse sattudes [[valvearst]].
 
{{Haiguste teabekast
Arvatavasti seoses vaktsineerimiste ja vähenenud haigusjuhtumite statistika tõttu ja ka asümptomaatiliste leetrite tõttu ei pööra osa meditsiinitöötajad nii suurt tähelepanu leetrite diagnoosimisele.
 
Kliiniline diagnoos on käesoleval ajaltänapäeval ebausutav.
 
Diagnoosimiseks tuleks läbi viia [[eristusdiagnoos]] eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu [[herpesviirusnakkused]], [[äkkeksanteem]], [[punetised]] ja [[tuulerõuged]]. Samuti eristada ka [[Kawasaki haigus]]est, [[ravim]]ite poolt indutseeritud lööbes jne.
 
=== Laboratoorne diagnoosimine ===
 
Leetrite haiguskahtluse korral võidakse haigustekitaja tuvastada vereanalüüside alusel, milles saaks, 4–5-stalates 4.–5. päevast pärast lööbe teket, vastavate [[laboratoorne diagnostika|laboratoorse diagnostika]] vahenditega tuvastada leetriviiruse vastaseidleetriviirusevastaseid spetsiifilisi IgM-antikehi.
 
==Immuunvastused==
 
Esmase immuunvastusena leetriviirusele toodavad normaalse anatoomia ja füsioloogia korral vastavad rakud ja retseptorid leetriviiruse vastaseid [[antikehad|antikehi]]: immunoglobuliin G (IgG), immunoglobuliin M (IgM).
 
Arvatakse, et järgmisel kokkupuutel viirusega kutsub see esile tugeva immuunvastuse (IgG-de osalus), mis osade uurijate arvates hoiab ära haiguse avaldumise.
===Immunopatoloogia===
 
Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist [[immunosupressioon]]i, mis kujuneb peiteperioodi 10. peiteperioodi päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viirusviiruse nakatabtõttu:
*a) nakatuvad [[dentriitrakk|dentriitrakud]]e ja [[monotsüüt|monotsüüdid]]e, mis takistadestakistab neil [[antigeenide esitlemine|antigeenide esitlemist]];
*b) ringlevate T-lümfotsüütide arv väheneb ligi 50% võrra, nii [[T-rakkude apoptoos]]i kui ka paljunemisraskuste tõttu;
*c) toimub [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi düsbalanseeriminedisbalansseerimine – T<sub>H</sub>1 nihkub T<sub>H</sub>2-le.<ref>Neal Nathanson jt, [http://books.google.ee/books?id=suFRboHkEUIC&pg=PA99&dq=immunosuppression+mechanism&hl=et&sa=X&ei=Rwe4U8OeMqOO7Qaz54DwDg&ved=0CCIQ6AEwAQ#v=onepage&q=immunosuppression%20mechanism&f=false Viral Pathogenesis and Immunity], 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Leetriviiruse osakeste märklaud-elundiks on [[tüümus]].<ref>PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Ravi==
Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid vahendeid aga võimalikud riskid jäävad siin siiski leetrihaige (ja/või tema vanemate) kanda - niigi alla surutud immuunsüsteemil tuleb lisaks haigustekitajale veel ka 'ravimitega kommunikeerida'.
 
Uuringud (sh [[metaanalüüs]]) on tuvastanud, et suuremates kogustes [[A-vitamiin]]i manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.<ref>Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16235283 Vitamin A for treating measles in children.], Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, [http://ije.oxfordjournals.org/content/39/suppl_1/i48.full Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment], Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
 
WHO andmetel oli leetritesse surnud inimeste arv [[2000]]. aastal hinnanguliselt 562 400 ja [[2012]]. aastal 122 000.<ref>[http://www.who.int/immunization/newsroom/measles_rubella/en/ Progress towards reducing global measles deaths and measles elimination goals], veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
== Epidemioloogia ==
 
{| align="right" cellpadding="5" style="margin-left:1em"
|+ style="margin-left:1em;" |Leetrite teavituse statistika WHO statistiliste andmete alusel leetrite teavituse statstikapõhjal<ref name="whosummary">WHO: [http://www.who.int/immunization/monitoring_surveillance/burden/vpd/surveillance_type/active/measlesregionalsummary.pdf?ua=1 Reported Measles Cases by WHO region 2013, 2014, as of 11 February 2015], veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
|- bgcolor="#DDDDDD"
! <span style="font-weight:normal;">WHO piirkond</span>
! <span style="font-weight:normal;">Laboratoorselt kinnitatud</span>
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Aafrika piirkond || 6715167 151 || 4182041 820 || 1264412 644 || 2118021 180 || 7996
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Ameerika piirkond || 1936019 360 || 1867 || 0 || 0 || 1867
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | ''Östliches Mittelmeer'' || 2489424 894 || 8166 || 1146 || 1554 || 5466
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Euroopa piirkond || 1671616 716 || 1599915 999 || 6961 || 1097 || 7937
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Kagu-Aasia piirkond || 2082020 820 || 1181811 818 || 8025 || 987 || 2806
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Vaikse ookeani lääneosa || 204273204 273 || 118454118 454 || 3792537 925 || 1197211 972 || 6855768 557
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Kokku || 353214353 214 || 198124198 124 || 6670166 701 || 3679036 790 ||94 94629 629
|}
 
2014. aasta oktoobris hakkas [[Berliin]]is levima leetripuhang, nakatunuid on 574<ref>Pia Heinemann, [[Die Welt]], [http://www.welt.de/gesundheit/article137743082/Warum-Masern-toedlich-enden-koennen.html Warum Masern tödlich enden können], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.<ref>[[Delfi (portaal)|Delfi]], [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/berliinis-suri-leetritesse-vaike-laps-ning-suleti-uks-kool?id=70863291 Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)</ref>
 
26. veebruari 2015 seisuga 2015 on nakatunute arv 637, märtsi alguse seisuga 724.
<ref>''Die Welt'', [http://www.welt.de/regionales/berlin/article138135170/111-neue-Faelle.html 111 neue Fälle], 6.03.15, veebiversioon (vaadatud 7.03.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>
 
===== Leetrite haigusjuhud [[Aafrika]]s =====
 
Täpsed andmed leetripuhnagute kohta Aafrikas puuduvad. Spetsialistide arvates võib haigusjuhtude arv kiirelt suureneda, kuna [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia]]ga võideldes on püütud kokku hoida ka näiteks lastele ettenähtudette nähtud vaktsiinide pealt ningja vaktsineerimised on tegemata jäänud.
 
Jaanuaris on [[Libeeria]]s täheldatud leetritesse haigestumise sagenemist.<ref>Anja Grams, [http://www.welt.de/gesundheit/article138349142/Kampf-gegen-Ebola-lenkt-von-anderen-Infektionen-ab.html Kampf gegen Ebola lenkt von anderen Infektionen ab], Die Welt, 12.03.15, veebiversioon (vaadatud 13.03.2015.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
== Ajaloolist ==
=== Dr Elliotson'iElliotsoni klassifikatsioon (avaldavaldatud 1839) ===
 
Erinevad leetriteLeetrite liigid klassifiseerisklassifitseeris ta nahahaiguste III. seltsi ''Exanthemata'', I. perekonda ''Rubeola''.
 
Leetrite liigid : ''Rubeola Vulgaris'', ''Rubeola'' sine ''Catarrho'', ''Rubeola Nigra''.<ref>[[John Elliotson]], [https://books.google.ee/books?id=eaRDAAAAcAAJ&pg=PA1052&dq=genus+rubeola&hl=et&sa=X&ei=Wl-zVKuzGc7larj5gKgJ&ved=0CCIQ6AEwAA#v=onepage&q=genus%20rubeola&f=false "The Principles and Pratice of Medicine;"], lk 1052, London, 1839, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
== Termin ==
 
''Rubeola'' sünonüümid : ''Morbilli'', ''Blacitae'', ''Febris morbillosa'' (Hoffman) , ''Phoeicismus'' (Plouquet), ''Typhus morbillosus'' (Cricton), ''Enanthesis rubeola'' (Good).<ref>[[Thomas Bateman]], [[Robert Willan]], [[Anthony Todd Thomson]], [https://books.google.ee/books?id=0x4SAAAAYAAJ&pg=PA72&dq=Thomas+Bateman+about+morbilli&hl=et&sa=X&ei=ik2zVKjJGpL3auaHgJgO&ved=0CB8Q6AEwAA#v=onepage&q=Thomas%20Bateman%20about%20morbilli&f=false "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment"], 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, [[The Medical Heritage Library]] raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Vaata ka==
* Alexandra Valsamakis, Hideto Kaneshima ja Diane E. Griffin, [http://jid.oxfordjournals.org/content/183/3/498.full Strains of Measles Vaccine Differ in Their Ability to Replicate in and Damage Human Thymus], J Infect Dis. (2001) 183 (3): 498-502. doi: 10.1086/318073, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2487/ Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression], toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Mary Carsillo, Kay Klapproth, ja Stefan Niewiesk, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2704766/#__ffn_sectitle Cytokine Imbalance after Measles Virus Infection Has No Correlation with Immune Suppression], J Virol. juuli 2009; 83(14): 7244–7251., doi: 10.1128/JVI.00148-09, PMCID: PMC270476, veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10. trükk, lk 884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Joosep Värk, [http://epl.delfi.ee/news/tervis/eesti-on-voimalikuks-leetrite-puhanguks-valmis?id=70981143 Eesti on võimalikuks leetrite puhanguks valmis], 12. märts 2015
 
; [[Reesusmakaak]]idel
* [http://www.genome.jp/kegg-bin/show_pathway?mcc05162+716170 Measles - Macaca mulatta (rhesus monkey)]
 
; Vaktsineerimisega hõlmatus Eestis
* Silja Paavle, [http://tervispluss.ohtuleht.ee/664672/eestis-on-6601-last-leetrite-vastu-vaktsineerimata Eestis on 6601 last leetrite vastu vaktsineerimata], 3. märts 2015, veebiversioon (vaadatud 23.03.2015)
 
; Muu
* Peter Schwall-Lemur, [http://www.welt.de/satire/article138376901/Krankheitsraetsel-geloest-die-Masern-hatten-Putin.html Krankheitsrätsel gelöst – die Masern hatten Putin], SATIRE GESUNDHEIT, [[Die Welt]], 13.03.2015, veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)<small> (''saksa keeles'')</small>
 
<small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Masern]] seisuga 077.02.2014.''</small>
 
[[Kategooria:Nakkushaigused]]