Aleksander Suur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P One picture in higher resolution |
|||
47. rida:
Aleksandri edu rajanes paljuski tema vägede väga heal sõjalisel väljaõppel ja liikumiskiirusel. Samas ei suutnud ta korraldada vallutatud maade haldamist ja tegelikku liitmist oma impeeriumiga – sellest tunnistavad nii arvukad ülestõusud kui riigi kiire lagunemine Aleksandri surma järel. Ka väejuhina laskus ta korduvalt strateegiliselt tarbetutesse, kuid kulukatesse avantüüridesse, kui mängus oli tema au, näiteks Tüürose piiramine või armeega Gedroosia kõrbest läbi minemine.
Aleksander oli meie mõistes väga verine ja julm väejuht. Nii Tüüroses, Gazas kui paljudes teistes linnades, kes kohe talle ei alistunud, tapeti vallutamise järel mehed ning naised ja lapsed müüdi orjadeks. Niisugune julmus oli osaliselt mõeldud teiste linnade hirmutamiseks. Nagu järgnevad sündmused
Pika sõjaretke jooksul asendus algne eesmärk – kättemaks pärslastele – Aleksandri isikliku kuulsusejanuga. Ta pidas ennast osaliselt uueks Iraani (Pärsia) suurkuningaks ning võttis üle mõned
== Pärand ==
Aleksandri järglased jätkasid tema [[poliitika]]<nowiki/>t. kogu impeeriumis kreeka keele, kultuuri ja filosoofia levitamist nimetatakse helleniseerimispoliitikaks.
Aleksandri tegusid on imetletud ja ülistatud läbi aegade. Neid on peetud isegi jumalikeks. Ta on inspireerinud nii raid- ja maalikunsti kui kirjandusteoseid.<ref name=Antiigileksikon/>▼
▲Aleksandri tegusid on imetletud ja ülistatud läbi aegade. Neid on peetud isegi jumalikeks. Ta on inspireerinud nii raid- ja maalikunsti kui kirjandusteoseid.<ref name="Antiigileksikon" />
Aleksandri sõjaretkede tulemusena rajati üle 70 [[linn]]a ja elavnes [[kaubandus]]. Kreeklased ja makedoonlased levitasid oma [[kultuur]]i [[hellenism]]iga. Hellenism soodustas [[teadus]]e ja [[tehnika]] arengut ning rahvaste ajutise võrdsuse kujunemist. Mõnda aega oli Aleksandri riigi maa-ala tähtsaim keel kreeka ühiskeel ehk [[koinee]].<ref name=Antiigileksikon/>
| |||